K, 7.12.2022

Hooldekodukoht keskmise pensioni eest sai valitsuse heakskiidu

Lõuna-Eesti Postimees
Hooldekodukoht keskmise pensioni eest sai valitsuse heakskiidu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Järgmise aasta 1. juulist on hooldekodukoht kättesaadav keskmise pensioni eest. Foto on illustratiivne.
Järgmise aasta 1. juulist on hooldekodukoht kättesaadav keskmise pensioni eest. Foto on illustratiivne. Foto: Arved Breidaks

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogusse eelnõu, mis teeb järgmise aasta 1. juulist hooldekodukoha kättesaadavaks keskmise pensioni eest, tõstab üldhoolduse kvaliteeti ja parandab ka koduhoolduse kättesaadavust.

Riik investeerib 2023. aastal 40 miljonit eurot, et parandada üldhooldusteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti nii hooldekodudes kui ka kodus elamist toetavate teenustena.

2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus 62 miljoni euroni.

Kohalik omavalitsus rahastab edaspidi kvalifitseeritud hooldustöötaja tööd. Inimese katta jääb ülejäänu ehk majutuse, toitlustuse ja täiendavate isiklike vajadustega seotud kulud hooldekodu kohatasust.

«Hooldekodureform on viimaste aastakümnete suurim, vajalikem ja oodatuim samm perede aitamiseks oma lähedaste hooldamisel,» ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.

«Anname inimestele lõpuks kindlustunde, et keegi meie lähedastest ei jää hoolitsuseta. Iga perekond, kelle peres on hooldatav, säästab aastas hinnanguliselt 6000 eurot ja kümned tuhanded oma lähedase hooldusega tegelenud inimesed võimaluse jätkata või pöörduda tagasi oma erialasele tööle, parandades nii oluliselt oma pere toimetulekut ja eneseteostuse võimalust. Samuti võimaldab see leida varasemast rohkem aega endale ja oma lastele,» rääkis Peterson.

Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1300 eurot kuus, millest poole tasub edaspidi omavalitsus ning aprilliks prognoositav ca 700-eurone keskmine pension võimaldab inimesel endal katta teise poole.

Hooldekodureformiga annab riik tõuke vähendada hooldekodude personali koormust, mis tähendab hooldatavale personaalsemat tähelepanu ja hoolt. Kui mullu oli ühe hooldustöötaja kohta keskmiselt 18 klienti, siis edaspidi on eesmärk, et ühe hooldaja kohta on kliente keskmiselt 12 või suure hooldusvajaduse korral kuni üheksa.

Samuti toetab seadusemuudatus koduste hooldusteenuste arendamist kohalikes omavalitsustes. Omavalitsustel on võimalus pikaajalise hoolduse korraldamisel arendada ja pakkuda oma elanikele ööpäevaringse üldhoolduse kõrval ka koduteenuseid, mis on sageli vähem kulukad, annavad võimaluse inimesel jätkata oma kodus elamist ja ennetavad või lükkavad edasi hooldusvajaduse süvenemist.

Tänavu sai riigikogu heakskiidu ka seadusemuudatus, mis vabastas lapselapsed vanavanemate ülalpidamiskohustusest.

Eestis on kuni 15 000 tööealist inimest, kes ei saa lähedase hooldamise kõrvalt tööl käia.

2021. aasta jooksul sai üldhooldusteenust 13 968 inimest. Teenuse kogukulud olid kokku 95,2 miljonit eurot. Inimesed ise ja nende pereliikmed tasusid sellest 75,9 miljonit eurot (79,7%). Omavalitsused rahastasid teenust 18,1 miljoni euro ulatuses (19%).

Märksõnad
Tagasi üles