Päevatoimetaja:
Tiit Loim

GALERII JA VIDEO Põlva päästekomandol käisid ootamatud külalised

Copy

Põlva päästekomandol käisid laupäeval, rahvusvahelisel muusikapäeval ootamatud külalised - kontserdi andsid segakoor Tulesäde Tallinnast ja Vigala meeskoor.

Põlva päästekomandol käisid laupäeval, rahvusvahelisel muusikapäeval ootamatud külalised - hoovi sõidutatud põhiauto kohal andsid kontserdi segakoor Tulesäde Tallinnast ja Vigala meeskoor.

Mõtte laulda päästjatele otse nende töökohal pakkus välja Eesti muusikaakadeemias koorijuhtimist õppiv, Põlvas sirgunud Kristin Pintson, kelle isa Madis Pintson töötab Päästeametis. Segakoori Tulesäde asutas Kristin aasta eest koos õpingukaaslase Aveli Meelesega, kes juhatab koos isa Olavi Meelesega ka Vigala meeskoori. Nõnda jõudsidki Põlvasse kaks koori Eestimaa eri otstest.

Mitu laulu, näiteks Karl August Hermanni "Oh laula ja hõiska!" esitati ühiselt. Päästekomandos kõlas ka kaks võrokeelset laulu - "Neiu põlgva" ja "Haanja miis", mis on kõlanud ka Uma Pidol.

Vigala meeskoor kandis muu hulgas ette Lon Beery «Vive l’Amour (Vive la Compagnie)». «See laul ülistab viina, naisi ja pidusid, mis Päästeametile palju muret teeb,» andis enne helide kõlamist teada dirigent Olavi Meeles.

Esimene kontsert 25 aasta jooksul

Põlva komando meeskonnavanema Juku Saare teada ei ole vanasse sidehoonesse veerand sajandi eest kolinud päästjatele seni ükski koor esinenud. «Kunagi oli Seelikuküttidel oma plaadi kaanele fotot vaja. Küll sai nendega igal pool pilti tehtud, seal hulgas saunaruumis. Lõpuks ajasime Põlva kirjadega päästeauto välja ja foto sai selle taustal. Võib-olla laulsid nad meile siis ühe laulu ka.»

Päästeameti ohutusjärelevalve büroo peaspetsialist Madis Pintson mainis, et saatis teate kontserdi kohta ka Võru, Räpina ja Värska komandodesse ning Kaitseliidule. «Aga koorid olid valmis ka selliseks juhuks, et päästjatele tuleb väljakutse ja nad sõidavad välja ning kuulama jään neid vaid mina üksi. Seekord siiski jõudsid mehed vahetult enne kontserti väljakutselt tagasi.»

Pintson lisas, et kontserdiks valmistuvatel päästjatel käis peast läbi ka üks ketserlik plaan. «Mõtlesime, et paneme nad päästetorni laulma, jagades lauljad korruste peale ära. Dirigendi aga oleksime tõstnud brontotõstukiga üles. Aga siis leidsime, et see läheks ehk juba liiga üle võlli.»

Isa sõnutsi jõuab tütar koju päris harva, sest tal on tegemisi palju. «Kui ta varem oli õpilasesinduses, siis nüüd on üliõpilasliidu aseesimees. Koostööd teeb ta ka Nõmme muusikakooli orkestriga, mida juhatab põlvalane Riivo Jõgi. Põlva orkestrit ta enam paraku aidata ei jõua – aga eks ka siin on vaja kasvatada uusi klaverisaatjaid,» märkis Madis Pintson.

Noored tahtsid laulmist jätkata

Kristin Pintson rääkis vahetult pärast kontserti, et segakooris Tulesäde löövad valdavalt kaasa noored, kes on oma kodukohas kunagi laulnud, tulnud Tallinnasse kõrgkooli ja tahtnud edasi laulda.

«Nad ei ole sugugi üksnes muusikaõppurid. Panime ühismeediasse kuulutuse, et teeme koori ja otsime inimesi. Ja noored tulidki kohale. Oma tuttavaid kutsusime ka, kellest oli teada, et nad laulavad. Põlvast peale minu kooris kedagi ei ole, aga nüüd ilmselt mõned tulevad nende hulgast, kes on sel sügisel Tallinnasse õpirännanud,» sõnas Kristin.

Proove teeb koor iga teisipäeva õhtul Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumis. «September kulus kava peale, mida võis täna (laupäeval – M.M.) kuulda, edaspidi aga pühendume noorte laulupeo repertuaari omandamisele. Mahume ju oma vanuse poolest kenasti noortekoori raamidesse,» tõdes dirigent.

Tulesäde ja Vigala meeskoor astusid ühiselt üles ka kevadel, mil akadeemia muusikapedagoogina lõpetanud Aveli Meeles dirigeerimise eksamit andis. «Nüüd mõtlesime, et ka Põlvas oleks tore koos esineda. Muusikapäeva eesmärk on viia muusika sinna, kuhu see tavaliselt ei jõua. Näiteks Tallinnas toimuvad kontserdid sageli trammis. Sellest ka meie valik esineda nii päästekomandos kui haiglas,» põhjendas Kristin Pintson.

Võrokeelse loo «Neiu põlgva» seadis põlvalanna kahe koori jaoks ise. «Teksti veerisime ja seletasime selle tähendust ikka omajagu,» mainis dirigent.

Muusikaõpinguid kavatseb Kristin Pintson igal juhul jätkata. « Meil on Hirvo Survaga väga hea õpetaja ja õpilase koostöö. Kindlasti tahan millalgi midagi ka Põlvas teha,» lausus ta.

Hinne viis pluss

Meeskonnavanem Juku Saar pani kontserdile hindeks viis pluss. «Tõsiselt oli uhke vaadata ja kuulata, sest kõla ja kõik muu oli hea. Ise ma laulumees küll ei ole. Õnneks jõudsime väljakutsel just enne ära käia – käisime kiirabil abiks.»

Päästja Marat Kahre aga leidis: «Saime oma igapäevases töös, kus oleme oma päästetehnikaga suhteliselt tehnilised, osa kultuurikihist, mis ulatub läbi pikema aja kui tänane päev, mil kedagi aitame. See esinemine läks pikalt ajatelje taha, mis oli ilus ja puudutas meid. Aga võrokeelsetest lugudest saime meie kohe aru – polnud mingit küsimustki.»

Pärast päästekomandot laulsid kaks koori veel Põlva haigla talveaias ning muusikakoolis.

Tagasi üles