Amet: pime aeg toob loomad teele

Põder teel. Foto: Marianne Loorents

Oktoobris algav suurulukite jahihooaeg ja sügisene hämarus muudab metsloomad liikuvamaks ning neid satub rohkem ka maanteedele, seetõttu tasub juhtidel olla eriti hämaras liigeldes tavalisest ettevaatlikum.

Metsloomadega kokkupõrked sagenevad just sügisel, mil päevad muutuvad lühemaks ja hämaramaks ning liikluse tipptunnid langevad hämarikuperioodile nii hommikul kui õhtul. «Üha rohkem jääb metsloomi meie teeäärsete kaamerate vaatevälja ning paraku on rohkem ka loomadega seotud liiklusohtlikke olukordi ja õnnetusi,» ütles transpordiameti keskkonnakorralduse juht Villu Lükk.

Sügisel alustavad jahimehed peamiselt nädalavahetustel ka suurulukitele peetavate ühisjahtidega, mis ajab metsloomad liikvele ning nad võivad sattuda tavapärasest rohkem maanteedele.

Mitmel pool üle Eesti on tarastatud teelõikudel loodud metsloomadele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Transpordiamet pani maanteede infotabloodele pimedal ajal teavituse «Ettevaatust metsloomad liikvel».

Kose-Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest Eestis esimene suurulukite tuvastussüsteem. Sealsetel infotabloodel on pimedal ajal enne loomaületuskohti hoiatus «Märk vilgub = loom teel». Kui suurulukite tuvastussüsteem on sisse lülitanud häire ja kiiruspiirangu märgid on vilkuma hakanud, tuleb kindlasti langetada kiirus vähemalt kehtestatud 70 kilomeetrini tunnis ning olla valmis peatumiseks ning ohutulede sisse lülitamiseks, kui loom on teel või tee ületamist alustamas.

Kiirusel 90 km/h lähituledega sõites ei ole võimalik reageerida teel seisvale põdrale. Lähitulede valgusvihk ulatub kuni 50 meetri kaugusele ning sõiduk läbib 90 km/h sõites selle vahemaa kahe sekundiga. Sekund on juhi reageerimisaeg ning järelejäänud ühest sekundist ei piisa avarii ära hoidmiseks.

«Metsloomadel on oma sisseharjunud rajad, mida nad meelsasti ei muuda. Seetõttu tuleb liiklusmärgi «Metsloomad teel!» piirkonnas eriti ettevaatlik olla, järgida kiiruspiiranguid ning vajadusel ka kiirust maha võtta. Metsloomal on alati peatee,» rõhutas Lükk.

Eesti riigiteedel registreeritakse aastas ligi 6000 liiklusõnnetust metsloomadega. Nendes õnnetustes saab vigastada ca 20–30 inimest aastas. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem, teatas transpordiamet.