Rahvaloenduse andmete põhjal selgitas statistikaamet välja, milline on Eesti maakondades põlis- ja välispäritolu inimeste osakaal. Põliselanikeks loetakse inimesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis.
Põliselanike osakaal kahanes märgatavalt
Põlisrahvastiku osakaal on langenud kõikides maakondades. Valgamaal on see vähenenud lausa 5%. 2021. aasta loenduse andmetel kuulub Valgamaal elavatest inimestest 21% välispäritolu rahvastiku hulka. Selle näitajaga on Valgamaa Ida-Virumaa ja Harjumaa järel kolmandal kohal.
Madalaima põliselanike osatähtsusega on maakonnas Valga vald, seal elavatest inimestest kuulub põliselanike hulka 67%.
Võrumaal on põliselanike osatähtsus langenud kümnendiga 2%, nüüd on nende osakaal 92%. Madalaima põliselanike osakaaluga on Setomaa vald, kus nende hulka kuulub 84% rahvastikust.
Põlvamaal on põliselanike osakaal kümne aastaga samuti 2% vähenenud ja sealgi on see nüüd 92%. Madalaima põliselanike osakaaluga on Räpina linn, kus näitaja on 84%. Sellest tulenevalt on madalaima põliselanike osakaaluga vald Räpina vald.