T, 29.11.2022

KIRI: Rail Baltic osutub mõttetuks

Peep Leppik
, pensionil koolmeister Valgamaalt
KIRI: Rail Baltic osutub mõttetuks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Peep Leppik
Peep Leppik Foto: arhiiv

Enamik meist ei mäletagi enam aega üle kümne aasta tagasi, kui ajakirjandusse jõudis väliselt ilus hüüatus «Rail Baltic viib meid Euroopasse!». Et vulkaanipursked Islandil tekitasid segaduse lennuliikluses, tundus ju arukas kiire raudteeliin Tallinnast näiteks Berliinini. Süvenemisel selgus aga asjaolusid, mis väikeriigile selle tee – pealegi eri laiuses rööbastega – arutuks teevad.

Esimene probleemide ring on seotud maksumusega. Räägime sellest nagu tavarajatisest ega üldista suurehituste kogemusi kas või Euroopas. Just toona avati Neevalinnas endise Kirovi staadioni kohall Peterburi Arena – nüüdisaegne liikuva katusega staadion. Seda ehitati umbes 10 aastat, kuid kõige tähtsam: maksma läks see võrreldes planeerituga seitse korda rohkem. Kui jätta kõrvale rubla kursi langus vahepeal, on eksimine ligi viiekordne.

Kuna osa inimesi suhtub tihti kahtlevalt Venemaal toimuvasse, toome näite Saksamaalt, mis on ju Euroopa majandusvedur. Üle 15 aasta tagasi asuti seal ehitama Euroopa üht suuremat lennujaama BBI (Berlin Brandenburg International), mille avamise tähtaega on järjest edasi lükatud, rääkimata objekti kallinemisest kordades.

Piinlikkusest on selle lennujaama nimegi muudetud. Mitmekordsest kallinemisest püütakse isegi mitte rääkida. Seda «luksust» võib lubada vaid majanduslikult võimas Saksamaa. Aga meie? Ja kes maksab ükskord mitmekordsed ülekulud, hiljem ka teeninduskulud? Euroopa Liit? Ei. Üha enam meie Eesti maksumaksja.

Peterburi ja Berliin on miljonilinnad, seal jätkub spordisõpru ja lennuhuvilisi. Mis või kes hakkab iga päev, 365 päeva aastas, 5–8 rongiga mööda Rail Balticut Euroopasse ja tagasi sõitma? Sellekohased uuringud on elukauged ja selleks isegi raha raisata on mõttetus. Kui räägitakse suurtest kaubaautodest, mida võiks panna raudteeplatvormidele, siis me ei tea, kuhu nad Tallinna–Pärnu maanteel täpsemalt suunduvad: kas Klaipedasse, Riiga, Ventspilsi või Līgatnesse. Pealegi ei hakka ettevõtjad, eriti Tallinnast ja Pärnust eemal, kulutama aega ja raha keerulisteks ümberlaadimisteks.

Tuletagem meelde: ešelonid peavad siiski liikuma iga päev kaheksa korda edasi-tagasi 365 päeva aastas. Mida meil on väga vedada? Aga Soomel?

Viiemiljoniline Soome võib eestlasele tunduda lausa suurriigina, aga näiteks Eurotunneli otstes on umbes 65 + 65 miljonit inimest pluss võimas majandus ja sealgi on kasumisse jõudmisega raskusi. Meil vaid 1 + 5 miljonit ning kui lisame Läti ja Leedu, saame 10-miljonilise turu. Reisijatest sel puhul pole mõtet rääkidagi. Kel raha, see lendab ja ega rongisõitki saa odav olema. Et rahasummad juba liiguvad, on ka «toetajaid» nagu ikka, ja kui me ise ei mõtle, siis…

Märksõnad
Tagasi üles