P, 29.01.2023

Lõuna-Eesti paistab silma keskküttega korterite vähesusega

LEPM
Lõuna-Eesti paistab silma keskküttega korterite vähesusega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Katlamaja suitsev korsten.
Katlamaja suitsev korsten. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp

Kõige vähem ehk alla poole ainult tahkel kütusel eramuid asub Harju- ja Tartumaal, enim Hiiu- Võru- ja Valgamaal. Kõige vähem on keskküttega kortereid Põlva, Valga ja Hiiu maakonnas.

Statistikaameti andmetel asub ainult tahke kütusega köetavatest majadest 74 protsenti maal, 19 protsenti linnades ja 7 protsenti väikelinnades.

Eramuid, kus on tahke kütusega kütmisele lisaks ka mõni muu lahendus, on linnades 31 protsenti ja väikelinnades 16 protsenti.

Maasoojuse ja elektriga köetavatest eramutest pooled asuvad maal, kolmandik väikelinnades ning väiksem osa linnades. Õhksoojuse ja elektri puhul asuvad samuti pooled eramutest maal, kuid ülejäänud jagunevad linnade ja väikelinnade vahel võrdselt, vastavalt 25 protsenti ja 25 protsenti.

Ainult keskkütet kasutavad majad asuvad kõige rohkem linnades, kuid keskkütte võimalusega majasid on üsna võrdselt nii maal kui linnas.

Kõige vähem ehk alla poole ainult tahkel kütusel eramuid on Harju- ja Tartumaal, enim Hiiu- Võru- ja Valgamaal, kus neid on ligi 70 protsenti. Harju- ja Tartumaal moodustavad võrreldes teiste maakondadega tunduvalt suurema osa keskkütet kasutavad või vähemalt selle kasutamise võimalust omavad eramud.

Arvatavalt on korterite puhul asukoha mõttes küttetüüpide peamine erinevus see, et maal on palju suurem osakaal ainult tahkeküttel või koos keskküttega tahkel kütusel olevaid kortereid. Erinevus on märgata ka selles, et õhk- või maasoojuspumpa kasutavad korterid asuvad pigem linnades või väikelinnades.

Kõige vähem on keskküttega kortereid Põlva, Valga ja Hiiu maakonnas, kus neid on alla kolmandiku. Suurel osal Põlvamaa korteritest puudub statsionaarne küttesüsteem, Valga- ja Hiiumaal moodustavad suurema osa aga tahkeküttel korterid.

Märksõnad
Tagasi üles