Raiemahu kärpimise plaan tekitab puidutööstustes vastuseisu

Virnastatud metsamaterjal Toftani puidutööstuses. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaminister Madis Kallas plaanib esitada valitsusele ettepaneku vähendada tuleval aastal riigimetsa raiemahtu kümnendiku võrra. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) aga taunib ministri plaani.

Sotsiaaldemokraadist minister ütles, et soovib Riigimetsa Majandamise keskuse (RMK) ja keskkonnaagentuuri pakutud kolmest alternatiivist valitsusse viia plaani, mille järgi tehtaks riigimetsas järgmisel aastal uuendusraieid 9180 hektaril.

Võrdluseks: üle-eelmine keskkonnaminister Tõnis Mölder Keskerakonnast vähendas 2022. aasta uuendusraiete pindala 9879,7 hektarile. Pärast tema tagasiastumist pukki saanud Erki Savisaar tõstis aga 12 208,8 hektarile.

Vaid kuu aja eest leidis ka Madis Kallas, et raiemahtu ei või vähendada. «Kui praegu minna väga jõuliselt vähendama riigimetsa raiemahtu, siis see võib anda veel halvema seisu talvele vastuminekuks meie kaugkütjatele ja inimestele, kes on väga üheselt seotud hakkega või puiduga, mida energia saamiseks kasutatakse,» ütles Kallas 13. septembril ERR-ile.

«Võrreldes kuu aja taguse ajaga, kui esimesena sel teemal sõnumit või arvamust küsiti, on asjaolud palju muutunud,» põhjendas keskkonnaminister meelemuutust. «Saame minna loodussäästlikuma lahendusega valitsusse.»

Peale RMK puidumüügikorra vaatamise mõjutas ministri otsust kaugkütjatele tehtud täiendav puiduhange ja rahustav sõnum gaasivaru kohta.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) taunib keskkonnaministri teisipäeval avaldatud ja valitsusele esitatud ettepanekut raiemahtude vähendamiseks.

Sektorit esindavale liidule on arusaamatu, millele minister Madis Kallas oma ettepanekut esitades tugineb, sest konkreetse riigimetsa raiemahu suuruseni jõudmiseks ei ole ministeerium liidu teatel kaasanud ei sektorit ega ka töötajate esindajaid. "Loeme väga halvaks haldustavaks olukorda, kus sektorit puudutavatest olulistest ettepanekutest kuuleme hommikul raadio vahendusel," toonitas liidu tegevjuht Henrik Välja pöördumises valitsuseliikmetele.

Samuti ei ole Välja sõnul osapooltele tutvustatud mõjuhinnangut, kus selgitataks, millised on raiemahtude tagajärjed tööstusharu rahvusvahelisele konkurentsivõimele, sektoris otse ja kaudselt loodud töökohtadele, kaugkütte hinnale järgmistel aastatel ja Eesti energiajulgeolekule.

Metsa- ja puidutööstuse ettevõtete hinnangul tähendab otsus niigi keerulistel aegadel sektori konkurentsivõime ohverdamist populistliku poliitika nimel ning annab hoogu juurde juba alanud koondamiste lainele eelkõige maapiirkondades ning vähendab pikemas perspektiivis ka maksude laekumist.

"Ministri meedias esitatud väited, et raiemahud ja töökohad ei ole omavahel seotud, näitab ministri ebapädevust elementaarsetel majandusteemadel," leiab Välja. Eesti puidutööstuse konkurentriigid on aga tema sõnul samal ajal raiemahtusid tõstmas, et tagada siseriiklik energiajulgeolek, oma ettevõtete konkurentsivõime ning inimeste töökohad majanduslikult keerulistel aegadel. Näiteks Lätis ja Leedus on arutluse all riigimetsast raiemahtude suurendamise plaanid.

"Tuleb tõdeda, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) raiemahud on poliitikute lühiajalise populistliku vaate mängukanniks. RMK raiemahtusid on viimase poole aasta jooksul proovitud muuta juba kolmel korral. Meie hinnagul on tegemist väga ohtliku poliitilise tendentsiga. RMK üks eesmärke peab olema toetada sektori rahvusvahelist konkurentsivõimet ning tagada tooraine kättesaadavus ka keerulistel aegadel. See kindlustunne on vajalik investeeringute tegemiseks, et kodumaist taastuvat ressurssi puitu veelgi enam väärindada. Juunis selgus Swedbanki tööstusuuringust, et 85 protsenti puidutööstuse ettevõtetest hoiab ebakindla keskkonna tõttu investeeringuid tagasi. Riigi otsused vähendavad investeerimisvõimekust veelgi," kirjutas puidutööstuse esindusliidu juht.

Välja osutas, et juba kevadel juhtisid nii sektor, sotsiaalpartnerid kui ka mitmed teised ettevõtlusorganisatsioonid valitsuse tähelepanu peatsele puidutööstuse tooraine puudusele ja selle mõjule nii töökohtadele kui ka riigile laekuvale maksurahale, kuid see pöördumine jäi valitsuse poolt sisulise vastuseta.