L, 28.01.2023

Tuvastati tosin nõuetele mittevastavat liha- ja kalatoodet

Rikkumisi leiti ka Lõuna-Eestis valminud toodangu puhul.
Lõuna-Eesti Postimees
Tuvastati tosin nõuetele mittevastavat liha- ja kalatoodet
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Suitsusingid. Foto on illustratiivne.
Suitsusingid. Foto on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) seirab igal aastal pisteliselt polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldust traditsioonilisel viisil suitsutatud liha- ja kalatoodetes. Sellel aastal on analüüsitud 48 traditsioonilisel viisil suitsutatud liha- ja kalatoote proovi, millest nõuetele mittevastavaks osutus iga neljas.

PTA toiduosakonna peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul on mittevastavaks osutunud peamiselt lihatooted. «Kümnel juhul on olnud tegemist traditsioonilisel viisil suitsutatud liha- ning kahel juhul kalatootega.»

FIE Mati Saagi ja FIE Indrek Tuul Lihatooted toodangu puhul leiti rikkumisi kahe lihatoote puhul. Teiste ettevõtete puhul oli tegu üksiktootega.

Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldust puudutav rikkumine leiti ka kolmes Võrumaal registreeritud ettevõttes valminud toote puhul. Nende valmistajad olid FIE Marina Klaus, Nipi Seafarm OÜ ja Lihagurmaanid MTÜ. Samuti leiti nõuetele mittevastav lihatoode Kodulahendused OÜ ja Annemeli Lihatooted OÜ sortimendist. Jaanitalu singivabrik müüs aga Läti ettevõtte toodangut, mille puhul rikkumine avastati.

Samuti ei vastanud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse poolest nõuetele Linaski OÜ ja Võrtsu Sahver OÜ suitsutatud kalatoode.

Kui tavapäraselt võtab amet proove pisteliselt toote valmistaja juures või jaemüügietapis, siis käesoleva aasta oktoobris teostas amet täiendava proovivõtu laadal müüdud suitsutatud toodetes. «Kahelt laadalt võetud kaheksast PAHi proovist osutusid nõuetele mittevastavaks kuus. Ühel juhul oli tegemist Läti päritolu suitsutatud kaelakarbonaadiga, mille kohta edastas amet info Läti pädevale asutusele, et neil oleks võimalik oma tootja juures alustada menetlus,» kirjeldas Kallip.

Eesti päritolu nõuetele mittevastavad tooted olid valmistatud põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas ehk eraelamus. «Kahe tootja puhul on amet tuvastanud korduvaid rikkumisi. Nendest üks, Indrek Tuul Lihatooted (FIE), andis ametile teada, et lõpetas selleks hooajaks tegevuse. Uuel hooajal tuleb tal ametile tõendada, et turule viidav toode on ohutu. Teise käitleja, Mati Saagi (FIE) suhtes alustas amet kõrgendatud kontrolli, nõudes turuleviidavate toodete puhul ohutuse tõendamist. Käitlejal tuleb teostada PAHi analüüse ja tulemused tuleb esitada ametile,» lisas Kallip.

Juhul kui amet tuvastab proovivõtu käigus PAHile kehtestatud nõuetele mittevastava suitsutatud toote, peatatakse tootmine ning käitleja peab üle vaatama suitsutamise protsessi. Enne taastootmise alustamist võetakse tootest kordusproov.

Enne suitsutatud toote ostmist tasub tarbijal toodet maitsta – väga intensiivne suitsumaitse võib viidata normi ületamisele.

Samuti tuleks pöörata tähelepanu toote välimusele ja jätta kõrbenud tahmane toode ostmata. Ka võiks uurida, kuidas on toode valminud – kui see on valmistatud nii, et sealt on tilkunud rasv lõõmavatele laastudele, on võimalus PAH ühendite tekkimisele toote valmistamisel.

Olles märganud liiga kõrbenud ja tahmast toodet, tuleks ametit antud toote müüjast teavitada.

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on saasteaineid, mis tekivad toidus kõrgematel temperatuuridel mittetäieliku põlemise käigus ehk tingimustes, kus hapniku juurdepääs on piiratud. Näiteks grillimisel ja suitsutamisel. Kuna mitmed PAHid on genotoksilised kantserogeenid, tuleb inimese kokkupuude PAHidega hoida võimalikult madal. Rahva tervise kaitsmiseks on Euroopa Komisjon kehtestanud piirnormi kõige kantserogeensemale PAHile (benso(a) püreen) ning nelja erineva PAHi summale.

Märksõnad
Tagasi üles