PILDID ⟩ Rahvamajade päeval võeti teemaks kultuuritöö tulevik

Laupäeval tähistatud rahvamajade päeval tõsteti fookusesse rahvamaja kui rahvusliku identiteedi hoidja, paigavaimu kandja ja elukestvat õppimist võimaldava institutsioon. Rahvamajade päeva peeti ka mitmel pool Lõuna-Eestis.

Vastseliina kultuurimajas toimus rahvamajade päeval aleviku 100. sünnipäevale pühendatud konverents «Vastseliina eile, täna, homme». Vastseliina minevikust rääkinud Ago Ruus avas ka fotonäituse, paneeldiskussioonis osalenud võtsid sõna aleviku tänase päeva teemal, tulevikku arutati aga koosloome töötoas.

Eesti rahvamajade ühingu esinduskogu juhatuse liikme Ülle Välimäe sõnul on viimastel kuudel tulnud ärevaks tegevaid uudiseid kultuuritöö ümberkorraldamisest Eestimaa erinevates omavalitsustes. «On mõistetav, et energiaturgudel ja maailmas toimuv mõjutab tugevalt ka omavalitsuste toimetulekut,» tõdes Välimäe.

«Ent sellegipoolest teevad teated kultuurikorraldajate koondamisest ja rahvamajade sulgemisest nõutuks,» lisas ta. «Rahvamaja on 19. sajandist pärinev kogukondade endi poolt rajatud kooskäimise koht, mis on meid rahvana teeninud üle 130 aasta, läbi kõigi ajastute ja poliitiliste süsteemide.»

Rahvamaja töötaja on Välimäe sõnul traditsioonide tundja, kogukonna eestvedaja, koolitaja, ringijuht, aktiivne kollektiivi liige, kohaliku omavalitsuse maine kujundaja. «Rahvamajades tehtav kultuuritöö hoiab kogukondi koos, loob sidusust ja tagab kestliku arengu kogu piirkonnale,» sõnas Välimäe.

«Kultuuritöö toob rahva kokku, sündmused aitavad piirkonda turundada ja toovad majanduslikku kasu,» lisas Välimäe. «Ootame kohaliku omavalitsuse kultuurielu ümberkorraldamise protsessis kultuuritöötajate kaasamist, soovime elamisväärset palka, kultuuritöötaja rolli mõistmist ja väärtustamist omavalitsustes ja ühiskonnas.»