Eestis kogutakse aastas kokku ligi 10 000 tonni elektroonikajäätmeid, kuid kahjuks jõuab liiga palju elektroonikat ka olmejäätmete hulka. Euroopas on see näitaja 1,4 kilogrammi e-jäätmeid inimese kohta.
Elektroonikaromu võib ka poodi tagastada
Vanades elektroonikaromudes leidub palju väärtuslikku materjali, kuid nendes on ka ohtlikke aineid, mis ei tohiks olmeprügi hulka jõuda.
Tihti visatakse olmeprügisse just väikesed elektroonikat sisaldavad seadmed: puldid, telefonid, laadijad, kõrvaklapid, hambaharjad, mänguasjad. Ükskõik kui väike on seade, oluline on see ringlusse tagasi saata, sest muidu lõpetavad need oma teekonna põletusahjus või prügilas.
«Ükskõik kui väikese elektroonikaromu saad viia tagasi poodi, kust selle ostsid,» rõhutab keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist Helen Akenpärg.
E-romud saab tasuta üle anda ka oma valla jäätmejaamas ja suuremates elektroonikapoodides. Patareide kogumiskasti neid visata ei tohi, sest need on teistsugused jäätmed. Kasutuskõlblik elektroonikaseade on mõistlik sahtlisse unustamise asemel suunata korduskasutusse.
Elektroonikaromude teket saab vähendada, valides seadmeid, mida võimalik remontida. Samuti tuleks eelistada seadmeid, mille laadijad, akud ja muud varuosad ühilduvad kodus olevate seadmetega. Suuremaid seadmeid aga võiks ostmise asemel rentida.