/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2022/10/24/14919867t1h3b8f.jpg)
Igal aastal korraldab keskkonnaamet selguseta päritolu jäätmete koristamist riigimaalt. Tänavu tehakse puhtaks neli maalappi kolmes maakonnas: Harjumaal, Põlvamaal ja Lääne-Virumaal.
Põlva külje all lähevad lahti suured rehvikoristustööd
Põlvamaal Himmastes algab kolmapäeval kava kohaselt autorehvide koristamine, neid on seal keskkonnaameti andmetel lausa sadu. Lisaks puhastatakse jäätmetest krundid Tallinnas Faehlmanni tänaval, Harjumaal Vatsla külas ning ehitusjäätmed Lääne-Virumaal Varangu külas. Koristustööd peaksid saama tehtud oktoobrikuuga.
«Esimeses järjekorras vastutab oma jäätmete äraveo eest igaüks ise. Kui saastajat ei suudeta tuvastada, on koristamine maaomaniku ülesanne,» selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius. «Paraku avastavad keskkonnainspektorid ikka ja jälle jäätmekuhjasid, mis risustavad loodust. Igal aastal korraldame riigimaal asuvate, selgusetut päritolu ja olulise keskkonnamõjuga jäätmete koristamist.»
Jäätmete koristamiseks ja ringlusesse suunamiseks või kõrvaldamiseks on ameti eelarves ligikaudu 15 000 eurot, koristatud jäätmete täpne kogus selgub pärast tööde lõpuleviimist. Viimase kümne aasta jooksul on selliselt koristatud 68 objekti.
Trahv füüsilisele isikule võib prügistamise eest ulatuda olenevalt asjaoludest kuni 1200 euroni, juriidilisele isikule kuni 400 000 euroni.