Riina Solman: päästame omavalitsused elektrihinnakaosest

Riina Solman. Foto: Madis Veltman

Kahe kuuga valmis mõistliku ja prognoositava hinnaga elektri universaalteenuse pakett kodutarbijatele. Nüüd laieneb see ka väiksematele ettevõtjatele ning MTÜdele ja sihtasutustele. Vähem tähelepanu on pälvinud omavalitsused, kes maksavad kasvanud elektriarveid elu edendamise arvelt.

Kõige suuremas hädas on äärealad, kus tulubaas Eesti-sisese rände tõttu vähenenud nii palju, et isegi elektriarvete tasumine tekitab raskusi.

Ehkki elukalliduse kasvu tagajärjel tõuseb ka omavalitsuste tulubaas, ei lahenda see ääremaadega seotud elu väljasuremise ohtu. Riik ei saa, käed rüpes, praegust olukorda pealt vaadata.

Selle aasta seitsme kuuga on omavalitsuste hoonete ja taristu energiakuludele ehk küttele ja elektrile kulunud kokku 51,6 miljonit eurot. Seda on pea poole rohkem kui mullu sama ajaga. Rahaliselt tähendab see 20,2 miljoni võrra varasemast suuremat kulu.

Prognoosi kohaselt võtavad energiakulud võrreldes eelmise aastaga omavalitsuste eelarvetest täiendavalt umbes 40–50 miljonit eurot, mida saaks kasutada näiteks lasteaiaõpetajate või huvikooliringide juhendajate palgatõusudeks, sooja koolilõuna pakkumiseks, huviringide tasude katmiseks. See on ligi kolm protsenti omavalitsustele laekuvast tulumaksust.

Olen valitsusele välja pakkunud lahenduse: laiendada elektri universaalteenuse mudelit ka omavalitsustele ja nende hallatavatele asutustele. Börsivälise elektri universaalteenus on end juba tõestanud. Sellest on saanud kõige populaarsem püsihinnaga elektripakett. Oleme saanud kõigi koalitsioonierakondade esimeeste põhimõttelise nõusoleku laiendada universaalteenust omavalitsustele.

Järgmise sammuna loome eelnõu, mis paneb paika detailid ja loob õigusliku raamistiku. Nii jõuame olukorda, kus ka omavalitsuste elektrikulud on edaspidi nii suured, kui konkurentsiameti kooskõlastatud hinnatase võimaldab ning börsimängude aeg saab mööda ka omavalitsustes.

Eesti vallad ja linnad ei tohiks sattuda olukorda, et elukeskkonna areng peatub. Kuidas tulevad toime nii äärealad kui ülejäänud linnad ja vallad ning milline on Eesti regionaalpoliitiline nägemus laiemalt, peab saama ministeeriumiteüleseks teemaks. Riigi olemasolu, elementaarsed teenused ning elamisväärne elukeskkond igal pool Eestis on meie turvalisuse ja eriti idapiiril ka julgeoleku küsimus. Riik peab tulema appi täpselt nagu elektrihinnakaose puhul.

Mulle kui ääremaade ja omavalitsuste eest väljas olevale ministrile on südameasi, et kõikjal Eestis ei seiskuks areng hetkekski. Riik on nii tugev ja arenenud, kui on omavalitsused.