P, 27.11.2022

Ivari Padar: eelarve tuleb hädas appi

Ivari Padar
, riigikogu rahanduskomisjoni liige (SDE)
Ivari Padar: eelarve tuleb hädas appi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ivari Padar
 
Ivari Padar  Foto: Arvo Meeks

Selle artikli kirjutamise ajal käib Toompeal tee-ehitajate meeleavaldus, kus ohutusvestides mehed nõuavad teede ehitamiseks märksa enam raha ja seega ka stabiilset teenistust. Teedeehituse koomale tõmbamine on üks paljudest 2023. aastaga seotud muredest.

Kuna eelarvearutelud on riigikogus veel pooleli, oli see protest õigeaegne, kuigi kardetavasti ei suuda riik soovitud mahus teedeehitust rahastada, nagu ka mitmeid teisi ühiskonna valukohti aastaga lahendada.

Tänavune aeg on Ukraina sõja ja energiakriisi tõttu eriline. Ärevate aegadega käib ühte jalga ka järgmise aasta riigieelarve, mille kulude pool on 16,8 miljardit ja tulude pool 15,6 miljardit eurot. Erakordne on, et kuludest rohkem kui miljard eurot tuleb katta laenuga.

Eelarve nägu on seotud sõjaga Ukrainas ja inimeste parema toimetulekuga. Nii on seal tugev rõhuasetus kaitsekuludel ja energiahüvitistel, samuti palgatõusudel, millest saavad ennekõike osa õpetajad, päästjad, politseinikud ja kultuuritöötajad. Uus aasta toob ka suuremad peretoetused ja tulumaksuvaba miinimumi tõusu. Keskmine vanaduspension kerkib prognooside järgi aprillis 704 euroni ning keskmine pension hakkab olema maksuvaba.

Täiesti uue asjana käivitub suvel hooldusreform. Hooldekodukoha kättesaadavus on olnud aastaid paljudele peredele valus küsimus. Poleks uskunudki, et siin leitakse sedavõrd jõuline lahendus ja hooldusteenust vajavad inimesed saavad oma muredele leevendust.

Keerulised ajad valitsevad ka põllumajanduses ja toidutootmises, kus üks peamine murekoht on kõrged energiahinnad. Elektrihinna puhul toetab riik nii eraisikuid kui mikro- ja väikeettevõtjaid. Tänavuse aasta viimaste kuude ja järgmise aasta peale kokku on selleks eelarves 200 miljonit eurot. Aga on tõsi, et selle rahaga kõiki ei aita ja väga energiamahukatel ettevõtetel tuleb vaadata, kuidas edasi majandada.

Kahjuks ei ole valitsuses saavutatud kokkulepet, et lisaks põllumasinatele tohib ajutiselt kasutada sinist erikütust ka paiksetes küttekolletes.

Maaeluministeeriumi eelarve küündib 2023. aastal ligi 500 miljoni euroni. Enamiku sellest moodustavad põllumajanduse ja maaelu toetused. Teisisõnu liigub see raha suuresti meie kodumaa põldudele, lautadesse ja maaelu edenemisse.

Planeeritud on ka 10 miljoni euro ulatuses kriisiabi, mille kasutamist ministeeriumis veel kaalutakse. Raskel ajal pole tegu küll suure summaga, aga usun, et kriitilisse olukorda sattunud saavad sellest abi.

Ka Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) on võimalused abi pakkuda. Kahjuks ei ole valitsuses saavutatud kokkulepet, et lisaks põllumasinatele tohib ajutiselt kasutada sinist erikütust ka paiksetes küttekolletes. See oleks abiks just seal, kus soojusallikana kasutatakse gaasi. Arutelu veel käib.

Toidujulgeolek on ääretult oluline teema. Eelarve teine ja kolmas lugemine seisavad ees ja midagi päris lukus ei ole. Leian, et riiklik koolilõuna toetus tuleks tõsta ühelt eurolt 1,5 euroni, mis nõuab umbes 17 miljonit lisaeurot. See tagaks lastele riigi kulul ühe korraliku sooja toidukorra päevas, aga aitaks kujundada ka õigeid toitumisharjumusi.

Veel tahaksin, et tulevikus oleks Eesti koolidel oma partnertalud, kus koolisööklatele tarvilist kasvatatakse. Maa­eluministeerium väärib kiitust oma mahekoolitoidu programmi eest.

Märksõnad
Tagasi üles