COVID-19 hoogsa leviku ajal eiratakse ettevaatusabinõusid

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu seekordse etapi tulemused näitavad, et viirus levib täisealiste seas endiselt hoogsalt. Foto: Arvo Meeks

Tartu Ülikooli (TÜ) juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu seekordse etapi tulemused näitavad, et viirus levib täisealiste seas endiselt hoogsalt ning nakkust soodustab ettevaatusabinõude eiramine, mida esineb praegu rohkem kui kunagi varem.

12.–24. oktoobrini toimunud seireetapi käigus testiti koroonaviiruse suhtes 2104 inimest, kellest 6,2 protsenti andsid positiivse viiruseproovi, 3,8 protsenti olid aga jätkuvalt nakkusohtlikud, teatas TÜ pressiesindaja teisipäeval. See tähendab, et hinnanguliselt on praegu nakkusohtlik iga 26. täisealine inimene. See näitaja on eelmise kuuga võrreldes mõnevõrra tõusnud. Seejuures on suuremal osal - 70 protsendil - nakatunutest olemas tuntavad, kuid valdavalt kerged haigusnähud.

Koroonaviirusevastaste antikehade analüüs näitas, et kaitsekehad on olemas 91 protsendil täisealistest. Üle 65-aastaste inimeste seas on kaitsekehade levimus koguni 95 protsenti. Kui vaktsineeritutest on antikehad olemas peaaegu kõigil, siis neist, kes on haiguse vaid läbi põdenud, on viirusevastaseid kaitsekehi 80 protsendil. Seejuures on kaks tõhustusdoosi saanud inimestel kaitsekehade hulk märkimisväärselt suurem kui teistel.

Tõhustusdoosi saamisest on kõige enam huvitatud vanemad kui 65-aastased. Neist plaanivad lisasüsti tegema minna enam kui pooled. Samal ajal 18–39-aastastest inimestest sooviks tõhustusdoosi teha üksnes viiendik.

Eesti püsib haiglaravi vajajate arvu põhjal praegu keskmisel riskitasemel. Viimase kuu vältel on haiglaravi vajajate hulk olnud üle 200. Seire käigus toimunud käitumisuuring näitab aga, et inimeste ohutunnetus on kahanenud viimase kahe aasta madalaimale tasemele. Kolmandik täisealistest ei tee midagi, et nakatumist vältida. Muretu käitumisega aistavad silma ennekõike 40–64aastased, aga ka noored täiskasvanud.

Kuigi nakatunuga lähikontaktis olnute osakaal on viimase kuuga kasvanud, on viiruse levikut pidurdavate ettevaatusabinõude kasutamine veelgi vähenenud. Nakatunuga on selle uuringuetapi ajal lähikontaktis olnud iga kaheksas täisealine, kuid valdav osa neist - 4/5 - ei tee viiruse edasise leviku vältimiseks midagi. Selline käitumismuster on iseäranis levinud vaktsineerimata inimeste seas.

Seireuuringu juhi, TÜ peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on koroonasse puutuva ohutunnetuse vähenemine ühiskonnas ootuspärane, sest praegu valdavalt leviv viirusetüvi on muutunud leebemaks. «Siiski võib ka koroonaviiruse omikrontüvi riskirühmades raskeid haigestumisi põhjustada. Seepärast võiks kujuneda reegliks, et teeme pärast lähikontakti nakatunuga või külmetusnähtude ilmnemist koroonaviiruse kiirtesti ja jääme positiivse testitulemuse korral koju. Nii hoiame ära viiruse edasise leviku,» ütles Kalda.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb TÜ laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.