Sõda ja energiakriis on pannud inimeste huvi keskkonnateemade vastu raugema

Sõja ja energiakriisi mõju inimeste suhtumisele väljendus selgesti näiteks elektri puhul. Inimestele on küll jätkuvalt esmatähtis, et elektri tootmine teeks keskkonnale võimalikult vähe kahju, ent võrreldes 2020. aastaga on niimoodi mõtlevate inimeste hulk vähenenud 48 protsendilt 40 protsendile. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Võrreldes 2020. aastaga on Eesti inimeste huvi keskkonnateemade vastu vähenenud viiendiku võrra. Selle põhjus võib olla praegune kriisiaeg, mil inimestele on eriti tähtis julgeolek ja toimetulek.

«Elame ajal, kus Euroopas on sõda, seisame silmitsi energiakriisiga ning elukallidus on kõrge,» ütles keskkonnaminister Madis Kallas. «See on inimlik ja arusaadav, et inimesed on sellisel ajal rohkem mures oma toimetuleku ja heaolu pärast. Kriisi ajal on muu hulgas oluline vaadata ka kaugemasse tulevikku, et praegust olukorda lahendades ei sillutaks me teed järgmise kriisini.»

Sõja ja energiakriisi mõju inimeste suhtumisele väljendus selgesti näiteks elektri puhul. Inimestele on küll jätkuvalt esmatähtis, et elektri tootmine teeks keskkonnale võimalikult vähe kahju, ent võrreldes 2020. aastaga on niimoodi mõtlevate inimeste hulk vähenenud 48 protsendilt 40 protsendile. Samas on nende inimeste osa, kes peavad elektri puhul kõige olulisemaks odavust, kasvanud kahe aasta taguselt 25 protsendilt 31 protsendile. Arvestades elektri hüppeliselt kerkinud hinda, on selline tulemus ootuspärane.

«Samas oleme hakanud senisest enam säästlikumalt käituma,» ütles Kallas. «Paljud tarbimisotsused, mis säästavad meie rahakotti, säästavad ka loodust.» Näiteks mainivad inimesed varasemast enam, et eelistavad pikema kasutusajaga tooteid, parandavad vanu asju, ostavad kasutatud riideid ja tarbeesemeid, poodlevad oma kotiga ning väldivad ühekordseid nõusid ja joogikõrsi. Märksa vähem tuuakse välja, et on muudetud oma transpordivalikuid või peetakse valijana silmas poliitikute keskkonnaga seotud eesmärke.

Eelneva põhjus peitub tõenäoliselt teadmistes. Kuigi 81% Eesti elanikest peab end keskkonnateadlikuks, näitas uuring, et oma argitegevuste mõju keskkonnale ei osata jätkuvalt hinnata. Kui jäätmete liigiti kogumine seostub inimeste jaoks selgelt keskkonnahoiuga, siis arusaam teiste argitegevuste – nagu muruniitmine, lihasöömine, välismaalt kaupade tellimine või interneti kasutamine – mõjust keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele nii hea ei ole. Näiteks muru kasvama jätmist seostab 46% küsitletuist küll elurikkuse hoidmisega, ent suurem osa paneb selle samas inimeste laiskuse, lohakuse või rahapuuduse arvele. Lihasöömise vähendamist seostab üle poole küsitletuist tervisliku toitumisega ning ligi veerand näeb selles loodusest hoolimist, sh seost kliimamuutustega.

Keskkonnaministri sõnul toimuvad ühiskondlikud muutused aegamööda. «Paljud inimesed peavad keskkonnahoidlikku käitumist juba oluliseks ning tunnevad, et säästlik tegu loob hea tunde. See on oluline algus, et mõtteviis ja tahe avalduks meie käitumises üha enam ning me seostaksime iga oma tegu puhta elukeskkonna säilimisega,» ütles Kallas.

Tallinna Ülikooli teaduri Grete Arro sõnul on oluline mõista, kuivõrd inimesed näevad ühiskondlikke ja majanduslikke süsteeme looduslike süsteemide osana. «Teatavasti pole need eraldi maailmad,» tõdes Arro. «Teame, et priiskav elu ja keskkonnaseisundi paranemine samasse lausesse ei sobi. Tulemustest näib, et oodatust enamad Eesti inimesed on avatud mõtetele, et teiste liikide heaolu võiks üles kaaluda rikkamaks saamise ning majanduse pideva kasvu ootusest on võimalik loobuda. Kas need inimesed on kõik eluvõõrad lillelapsed? Tahaks oletada, et pigem on nad need, kes mõistavad, et ilma toimivate looduslike süsteemideta pole ka majandust ega ühiskondlikke hüvesid.»

Uuring näitas, et lausa 71% elanikest tahaks elada keskkonnahoidlikumalt kui praegu, kuid suurem osa neist peab seda kulukaks ning leiab, et praegune majandusloogika ja seadused ei soodusta sellist eluviisi.

Tänavune keskkonnateadlikkuse uuring oli järjekorras juba seitsmes ning erinevalt varasemast, kui küsitlusi viidi läbi silmast silma intervjuude käigus, toimus andmekogumine sel korral veebis. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS, ankeeti aitasid koostada Tallinna Ülikooli uurimisgrupi SEEMIK liikmed. Keskkonnaministeerium tellib uuringut iga kahe aasta järel.