Ilmus Liivimaa maapäeva uus margiplokk

Täna ilmus margiplokk, mis on pühendatud Liivimaa maapäeva esmakogunemise 600. aastapäevale. Foto: Omniva

Teisipäeval ilmus margiplokk, mis pühendatud Liivimaa maapäeva esmakogunemise 600. aastapäevale

1422. aastal kogunesid Valgas Vana-Liivamaa olulisemate seisuste esindajad nõupidamisele, mida hakati regulaarselt pidama maapäevana. Maapäeva aruteludega sooviti suurendada üksmeelt ja julgeolekut, sõlmida kokkuleppeid ning rääkida läbi ka kaubanduse ja rahanduse küsimustes ning teemades.

Maapäevast sai Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. Esimesel maapäeval võeti vastu üldine maaseadustik, mis käsitles kristliku ühiskonna alusnorme ja teatud kirikukorraldusküsimusi. Ligi pooleteise sajandi jooksul etendasid maapäevad tähtsat rolli praeguste Eesti ja Läti alade poliitilises elus.

Postmargi kujundus väljendab piirkondlikku koostööd ja üksmeelt. Margil kujutatud liilia ja pirniokste ornamendiga põimitud risti kujund sümboliseerib kristliku mõtteviisi ühtset, kindlat ja jätkuvat kasvamist ning levimist keskajal. Kujundi motiiv pärineb Põhja-Saaremaal, Linnaka külas asuva Karja Katariina kiriku (ehitatud 1334-1340) lõunapoolse eeskoja ukse kohal asuvalt dolomiidist reljeefilt.

Postmargi kujundaja on Riho Luuse. Margi trükiarv on 7 500 tükki ja selle margiploki hind on 5,90 €.