Ukrainlased rajasid Võrru oma ettevõtte
Ukrainlanna Alina Timohhina registreeris end tänavu kevadel Võrus füüsilisest isikust ettevõtjaks ning tegeleb koos perega – ema Olena Fedossova ja seitsmeaastase tütre Yevaga – käsitöö ja kunstiga.
Oma stuudio seadsid nad üles Võru loomemajja Liiva-ATE, ent ettevõtlusega alustasid juba 2006. aastal. Ukrainas oli neil oma käsitööstuudio ja kaks ateljee-poodi, kus müüdi ka teiste käsitööliste ja kunstnike tooteid. 2014. aastal kolisid nad tegevusega Lääne-Ukrainasse.
Eesti ei olnud neile võõras, sest Alina, Olena ja tema abikaasa, Alina isa Eduard olid ka varem siin tööviisade alusel töötanud. Siiski ei olnud neil enne sõja puhkemist plaani Eestis kanda kinnitada. Ka praegu mõtlevad nad koju tagasi pöördumisele, ent ettevõtlike inimestena pidasid oluliseks Eestiski enda toimetulek ise tagada.
Kohalikud panid õla alla
Alina Timohhina sõnul oli väga oluline ettevõtlusega alustamisel riigilt saadud tugi, süsteem ise keeruline ei olnud. Liiva-ATEsse jõudsid nad tänu Võrumaa arenduskeskuse spetsialisti Astrid Oru abile. Lisaks saadi tuge arenduskeskuse ettevõtluskonsultandilt Ivi Martensilt.
Ema Olena tegeleb maalimisega ja on elukutseline kunstnik, kes muu hulgas töötanud ka Luhanski filharmoonias. Alina on õppinud kursustel disaineritööd ning lisaks õmblustööle võtnud enda peale dokumentatsiooni ja turunduse. Ettevõtte loomiseks ongi nad perekonnana oma tugevused ühendanud. Olena sõnul on tema kunstnike neljas põlvkond nende peres. Oma oskusi on ta õpetanud ka tütrele ja tütretütrele.
Neile üllatuslikult oli Võrus tegutsemist alustada üsna lihtne, kuid seejuures oli tähtis ka Eestis tekkinud tuttavate abi. Praeguseks on nad hakanud koostööd tegema ka teiste Võru ettevõtetega. Kodumaalt neil varem Taanist saadud toetuste eest ostetud seadmeid peale õmblusmasina aga kaasa võtta ei õnnestunud. Seadmeid jäi okupeeritud Luhanskis asuvasse korterisse valvama Alina ämm.
Nii Alina kui Olena kinnitavad, et on emotsionaalselt sõja pärast palju kannatada saanud. Nii otsustatigi veebilehelt ja sotsiaalmeediast, kust varem sai nende kätetöö kohta infot ka vene keeles, venekeelne sisu eemaldada. Küll aga on lisatud võimalus tutvuda toodetega eesti keeles.
Suvel võis nende tooteid kohata ka Lõuna-Eesti laatadel, kus ukrainlannade pereettevõte maalingutega kotte, külmkapimagneteid ja teisi suveniire müüs. Enamjaolt aga on müük veebipõhine. Alina on täheldanud, et Eesti klientidele meeldivad enim just käsitsi maalitud kotid.
Kümme protsenti kogutulust annetavad nad Ukraina sõjaväele. Lisaks on nad aktiivselt aidanud muudes sõjapõgenikega seotud tegevustes ja heategevuses.
Nüüd on nad oma tegevust laiendanud ka Tartusse ning käimas on aktiivne valmistumine jõuludeks: valmimas on postkaardid.
Kodumaa ikka südames
Ukrainlannad on õnnelikud ka selle üle, et sõjast hoolimata on nad leidnud võimaluse oma tooteid saata ka kodumaale. Nad julgustavad teisigi Eestis elavaid ukrainlasi ettevõtlikud olema, öeldes, et ka neil oli sõja esimestel kuudel ääretult raske tavalise elurütmi juurde naasta. «Kui midagi head siin Eestis süüa teen, on mul häbi seda süüa,» tunnistas Olena, viidates raskes seisus Ukraina elanikele.
Naised nentisid, et pärast sõja algust tugevnesid suhted Eestis olnud tuttavatega oluliselt ning rohkem paistis silma seegi, kuivõrd lahked ja sõbralikud on eestlased. «Muidu on eestlased üsna kinnised, aga kui asi puudutab abistamist, on nad väga konkreetsed ja reaalne abi jõuab küsijani kiiresti,» kiitis Olena. «Kui midagi vaja on, tuleb küsida,» julgustas ta teisigi vajadusel abi otsima.
Ukrainlannade ettevõtlikkust võib aga Alina ja Olena meelest pärssida asjaolu, et Ukrainas on naised sageli kodused ja tööturust eemal ning see teeb nende olukorra siin keerulisemaks.
Kuigi kogemused Eesti eluolust on head ja tütar Yevagi siin juba koolis käib, igatsevad nad siiski kodumaa järele. Samas nendivad nad, et materiaalne võimalus koju naasta puudub, kuna kõik säästud jäid Ukrainasse ja enese ülestöötamine võtab aega.
Võrumaal on palju taolisi tublisid ettevõtjaid. Maakonna aasta ettevõtjad selguvad novembris.