Setode pühapuu võistleb aasta puu tiitli nimel

Värskas kasvav Verhuulitsa lautsipettäi võistleb aasta puu tiitli nimel. Foto: Reigo Teervalt

Alanud on rahvahääletus, millise puu saadab Eesti Euroopa aasta puu 2023 konkursile – on selleks setode matusekombestikuga seotud Verhuulitsa lautsipettäi, Abruka saare liigirikkuse tunnistaja Lippmaa pärn või suure kultuuriloolise pagasiga Reigi punane pöök Hiiumaal.

Kolm väärikat kandidaati valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega.

Värskas kasvav Verhuulitsa lautsipettäi on setode pühapuu, mis seotud vana matusekombestikuga. Teel külast kirikusse peatus surnuvoor puu juures. Seal löödi vastu männi tüve puruks kauss, mille sees oli olnud surnu pesemise vesi. Samuti põletati seal õled, millele koolnu oli asetatud, kui teda puust lavatsil ehk lautsil oli pestud.

Umbes 350-aastane männivana haruneb võrdlemisi maapinna lähedalt neljaks. Pärimus räägib, et see tuleb sellest, et neli kasvama pandud mändi on aja jooksul üheks kokku põimunud.

Oma hääle saab anda 9. novembrini Maalehe veebis. Enim hääli saanud puu hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu 2023 võistlusel.

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda. 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestit võistlusel Järvselja Kuningamänd, kellele ansambel Metsatöll pühendas ka laulu «Toona».

Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu fond.