Eesti piirivalve tähistab 1. novembril oma sajandat aastapäeva. Organisatsiooni ridades on palju tublisid ja staažikaid mehi, sealhulgas Lõuna prefektuuris töötavad vennad Edgar ja Eduard Paul, kellel detsembris täitub 25 aastat piirivalves. Praegu on Edgar tööl Võrumaal Piusa kordonis, Eduard aga Peipsi ääres Varnjas.
Vennad Paulid on piirivalves töötanud veerandsada aastat
Mehed liitusid piirivalvega, kuna nende tuttavate seas oli piirivalvureid, kes kiitsid oma tööd ja olid neile suisa eeskujuks. Nad vaatasid koos sõjafilme ja unistasid, et saaks kunagi teha sarnast tööd. Juba ajateenistuse ajal käisid mehed Valgas katsetel ja vestlusel, et uurida, kas saaks näiteks piirivalvesse tööle. Ja kohe pärast ajateenistuse lõppu saidki neist piirivalvurid.
Vennad on alati olnud lähedased. Nad õppisid ühes klassis, lõpetasid koos kooli ja läksid ka koos ajateenistusse. Paljud peavad neid lausa kaksikuteks, kuigi neil on tegelikult aasta ja kolm nädalat vahet. Paljud ajavad neid ka omavahel segamini. «Kord anti Eduardi kätte eksikombel ka minu puhkuserahad,» muigas Edgar.
Mõlemad on töötanud erinevatel töökohtadel Lõuna-Eestis. Alguse sai kõik Valga kordonist, siis sai töötatud ka Valga maanteepiiripunktis, valmidusüksuses, liikuvas grupis, Piusa kordonis, Kagu piiripunktis, Luhamaa kordonis, Varnja kordonis ja Vastse-Roosa kordonis. Lisaks on nad saanud välisriikide missioonide käigus maitsta ka Kreeka pitsat, Bulgaaria mett ja Türgi ubasid.
Omavahelist konkurentsi pole meeste vahel olnud. Nad suhtlevad omavahel iga päev ja aitavad üksteist. Seda enam, et mõlemal on raske, kui peab perest töö tõttu pikemalt eemal olema. Kusjuures, kui on mõni tähtis perekondlik üritus ja üks vendadest on parasjagu tööl, on mehed üksteise lastele ka nii-öelda isa rolli täitnud.
Mehi paelub oma ameti juures teatav põnevus. Samuti võimalus saada oma kamraadidega kokku ja seegi, et iga päev on tööl eelmisest erinev. Vabadelgi päevadel igatsetakse oma tööd, isegi siis kui ollakse koos puhkusereisil. Tuntakse puudust oma meeskonnast ja elatakse ka tööst vabal ajal kaasa sündmustele, mida meeskond parasjagu lahendab.
Võrreldes 1990. aastate lõpuga, mil mehed piirivalvurina tööd alustasid, on selle juures paljugi muutnud: võiks öelda, et isegi totaalselt. Näiteks tehnika on tohutult arenenud. Kui alguses elati ühiselamus ja töö käis binoklitega, siis nüüd elatakse oma korterites ning kasutatakse tööks võimsaid droone ja öövaatlusseadmeid.
Aastakümnetega on töökohustusi täites palju juhtunud. Kõige tundlikumad teemad on vendade jaoks aga olnud need, kus tuleb inimesi otsida. Näiteks väga võimas on tunne, kui õnnestub kuumadel jälgedel mõni piiririkkuja tabada. Täiesti teistsugune on aga kadunud inimese otsing, kus tema leidmine teeb rõõmsaks nii lähedased, aga ka inimest otsinud piirivalvurid.
Piirivalve sajas sünnipäev on meestele suur sündmus. Kindlasti kavatsevad nad osaleda 11. novembril Tartus toimuval piirivalve aastapäeva tähistamisel. Lisaks sellele istuvad nad juubeli puhul kindlasti maha ka oma vanematega, kes meeste tegemisi ja tööd piirivalves alati toetanud.
Juubelipäevalgi kannavad mehed uhkusega oma rohelist vormi ja teenivad Eesti riiki. Eesti riigi teenimist lubavad nad jätkata ka pensionipõlve saabudes.
Tähtpäeva puhul ütlevad mehed aitäh kõigile kolleegidele, sest teavad, et ühises koostöös peitub suur jõud. Samuti kodustele, kes neid vaatamata tööpäevade pikkusele alati kodus pikisilmi ootavad ja soojalt vastu võtavad. Tänu heale koostööle ongi ju meie piir lukus ja selle võti meie käes.