:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/02/14936490t1h967f.png)
Maa hind on Eestimaa kagunurgas kahekümne aastaga tõusnud keskmiselt kümme korda. Nii selgus esmaspäeval maa-ameti avaldatud värsketest maa hindamise tulemustest.
Tomi Saluveer: maa väärtus kerkis kümme korda
Maaomanik ei oska selle uudise peale ilmselt ei nutta ega naerda. Ühelt poolt kõlab see ju meelitavalt, et tema vara hind on tõusnud. Teisalt tähendab see, et lähematel aastatel tuleb maksude maksmiseks endale kuuluva maa eest rohkem kukrut kergendada.
Samuti ei näita maa hindamise tulemus vara tegelikku turuhinda, mida saaks näiteks pangale krediidi taotlemiseks ette näidata. Suvel korraldatud maa hindamise sisu ei ole nimelt mitte maa turuväärtuse määramine, vaid see on alates ülejärgmisest aastast maa maksustamise aluseks võetav hind. Hinnati vaid maad, ilma sellel asuva eramu või metsatukata.
Maamaksust laekuv raha jõuab omavalitsuste rahakotti. Oleks seega aus, kui see raha ei kaoks ära valla eelarve ridade vahele.
Selle raha eest tuleks omavalitsustes näiteks korda teha teed, mis maaomaniku põllumaade vahel looklevad, või koristada talvel lumi metsaomaniku omandini viivatelt metsateedelt. Raha tuleb panustada kogukonna teenuste ja elukeskkonna parandamisse. Omavalitsused kehtestavad uued maksumäärad järgmise aasta suvel.
Maamaksust laekuv raha jõuab omavalitsuste rahakotti. Oleks seega aus, kui see raha ei kaoks ära valla eelarve ridade vahele.
Võib eeldada, et maa hindamine ja sellele järgnev maamaksu kergitamine tekitavad praegusel niigi äreval ajal ja elukalliduse foonil omajagu viha. Hirmuks ja paanikaks ei ole otseselt siiski põhjust, sest hiigelhüppe teinud maa väärtus ei tähenda sama järsku maksutõusu.
Esiteks eelneb uute määrade kehtestamisele puhveraasta. Teiseks ei saa maamaksu tõsta korraga rohkem kui 10 protsenti. Seega, näiteks 100 euro asemel tuleks 2024. aastal tasuda maamaksu 110 eurot. Maamaksu ei pea maksma ka rahvastikuregistrijärgse kodualuse maa eest.
Eesti maa väärtus on maa-ameti avaldatud hindamistulemuste järel 32,5 miljardit eurot, millest 71 protsenti moodustab ehitusmaa väärtus.
Võrreldes viimase, 21 aasta taguse korralise hindamisega on maa väärtus tõusnud 8,3 korda. Põlvamaal on maa väärtus võrreldes 2001. aastaga kasvanud 11,1 korda, Võrumaal 10,2 korda ja Valgamaal 10,1 korda.