T, 29.11.2022

Otepää juurtega ajaloolane pälvis suure tunnustuse

Lõuna-Eesti Postimees
Otepää juurtega ajaloolane pälvis suure tunnustuse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Artiklipreemia üks laureaat on Otepäält pärit Toivo Kikkas (keskel). Paremal hindamiskomisjoni liige, sõjamuuseumi vanemteadur Mari-Leen Tammela, vasakul Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.
Artiklipreemia üks laureaat on Otepäält pärit Toivo Kikkas (keskel). Paremal hindamiskomisjoni liige, sõjamuuseumi vanemteadur Mari-Leen Tammela, vasakul Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Foto: Sandra Niinepuu/Eesti sõjamuuseum

Otepääl kasvanud ja õppinud ajaloolane Toivo Kikkas pälvis sõjamuuseumilt tunnustuse ühe parima sõjaajaloo artikli eest.

Hiljuti selgusid Eesti sõjamuuseumi ja kaitseministeeriumi väljaantava Hendrik Sepa nimelise sõjaajaloo preemia laureaadid.

2021. aasta Eesti parimad sõjaajaloost kirjutajad on Arto Oll ja Reet Naber, kes pälvisid raamatupreemia kaptenmajor Bruno Linnebergi biograafia eest, ning Peeter Kaasik ja Toivo Kikkas, kelle vahel läks jagamisele artiklipreemia.

Toivo Kikkase artikkel kannab pealkirja ««Agentuurteadete põhjal on kindlaks tehtud...» Eesti sõjaväeluure agentuurist Eesti Vabadussõjas 1919. aastal» (Tuna, 4/2021). Peeter Kaasiku sulest ilmus ««Võimuvaakum» Lõuna-Eestis 1941. aasta sõjasuvel» (Akadeemia, 1/2021).

Hindamiskomisjoni esimehe, Tartu ülikooli Eesti ajaloo kaasprofessori Ago Pajuri sõnul tõusid artiklipreemia valimisel Kikkase ja Kaasiku artiklid teiste seast võrdselt esile ja kogusid žüriilt sama arvu punkte. Tartu ülikooli doktorandi Toivo Kikkase põhjaliku artikli puhul tunnustas žürii hulga uute allikate teaduskäibesse toomist. Eesti Mälu Instituudi vanemteaduri doktor Peeter Kaasiku artikli puhul hinnati värsket vaadet suvesõja sündmustele.

Reet Naberi ja Eesti meremuuseumi teaduri doktor Arto Olli raamat «Pagide pillutada. Kaptenmajor Bruno Linneberg: Eesti mereväeohvitser ja tema aeg» (Tallinn: Argo, 2021) on elulooline uurimus Eesti mereväe viimasest staabiülemast.

«Preemiale esitatud publikatsioone on aasta-aastalt rohkem ja ka žanriliselt on pilt kirju. Selle pealt võib öelda, et Eesti sõjaajaloo uurimine on heas seisus,» hindas Pajur.

Eesti ainsale omataolisele preemiale esitati kokku 12 nominatsiooni: monograafiaid, allikapublikatsioone, artiklikogumikke ja kuus artiklit.

Märksõnad
Tagasi üles