/nginx/o/2022/11/04/14940794t1hcf32.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) korraldas täna Tartus Eesti Rahva Muuseumis piirivalve sajandale aastapäevale pühendatud kontsertaktuse, kus jagati ka ameti tunnustusi. Tunnustatute seas oli teenistujaid ka Lõuna-Eestist, sealhulgas Kagu piiripunkti juht Peter Maran, kes pälvis teeneteristi kuldmedali.
Politsei teeneteristi kuldmedali pälvinud Kagu piiripunkti juht Peter Maran lausus oma tänukõnes, et teeneterist on kõrge hinnang tehtud tööle. «Teame, et iga individuaalse tunnustuse taga on reeglina tugev meeskonna sooritus ja koostöö. Täna võivad uhkust tunda kõik meie meeskonnad, koostööpartnerid ja pereliikmed, sest teeneteristidega on tunnustatud ka kõiki teid. Sageli jääb just meie koduse tugigrupi panus ebaõiglaselt tähelepanuta. Nemad hoolitsevad selle eest, et perel oleks kõhud täis, lapsed jõuaksid kooli ja lasteaeda ning muud vajalikud argitoimetused saaksid tehtud ajal, mil meie oleme tööl, välislähetuses või pingelisest perioodist väsinud,» sõnas Maran.
Maran meenutas, et kui Venemaa ründas Ukrainat, ei olnud PPA ridades paanikat. «Tegutseme jätkuvalt sihikindlalt ja eesmärgile pühendunult, et Eesti inimeste turvalisus oleks tagatud. Eestisse saabuvad sõjapõgenikud läbivad põhjaliku kontrolli ja saavad inimlikku tuge. Piirivalvurid teevad kõik selleks, et Eestisse pääseks vaid inimesed, kellel on selleks õiguslik alus.»
Politsei teeneteristi hõbemedali sai Kagu politseijaoskonna abipolitseinik Egon Taal.
Lõuna prefektuuri teenetemärgi pälvis silmapaistvate teenete eest Lõuna prefektuuri ees ning seoses PPA aastapäevaga sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötaja Sirje Sillamägi-Tamm.
President Alar Karis rääkis tähistamisel, et riigil pole muud alternatiivi, kui investeerida rohkem inimestesse, kes kaitsevad õiguskorda – politseinikesse ja piirivalvuritesse. «Kui me tahame, et Eesti oleks rahulik ja positiivselt igav koht, kus turvatunne ei ole rahva murede tipus, siis me ei saa seda kõike odavmüügist osta,» ütles riigipea.
«Aina vähemate töötajatega ei saa täita aina rohkemaid ülesandeid, ole sa kui tahes digitaliseeritud ja innovaatiline,» tõdes president Karis. «Mulle näib, et politsei on liiga õhukeseks hööveldatud. Politseinikud ja piirivalvurid teevad aastas kuni 135 inimese jagu ületunde. Veel 150 töötaja puudumist kompenseerivad abipolitseinikud, igati tublid ja hakkajad. Kuid – vabatahtlikkusele ei saa ehitada sisejulgeolekut.»
Riigipea sõnul võetakse sageli kergemeelse iseenesestmõistetavusega, et politseinikud ja piirivalvurid peavad siseturvalisuse eesliinil alati vastu. «Me ei tohi pidada seda normaalseks või lubatavaks. Ka missioonitundest tehtav töö peab olema õiglaselt tasustatud ja ei tohiks viia inimest läbipõlemise äärele või sellest veelgi kaugemale,» rõhutas ta.
President Karis tunnistas, et viimased aastad on olnud Eesti riigile ja rahvale keeruline, isegi raske aeg, mil üks kriis järgneb teisele. «Koroonapandeemia. Venemaa sõda Ukrainas. Eestisse saabuv põgenikevool. Kasvav ärevus, väsimus ja rahulolematus ühiskonnas,» loetles ta. «Väljakutsed, mis tulenevad Venemaa sõjast Ukraina vastu, lähiajal ei kao. Me peame jätkuvalt tegelema põgenike, piiriturvalisuse, vaenulike sümbolite probleemi ja kõige muuga, mis sellega seondub. Lisaks – elukallidus ja kõrged energiahinnad võivad talve paljudele inimestele keeruliseks muuta, mis tähendab, et taaskord tekib suur kiusatus leida poliitilisi süüdlasi.»
Riigipea väljendas veendumust, et Eesti ühiskond jääb praeguses kobarkriisis terveks ainult siis, kui meis säilib usaldus nii üksteise, aga kindlasti ka riigi ja tema institutsioonide vastu. President Karise sõnul aitavad politsei ja piirivalve sedasama usaldust ja usku hoida, koos meie kõigi turvalisuse hoidmisega.
/nginx/o/2022/11/04/14940796t1h8513.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)