Päevasel ajal on elektri universaalteenuse hind börsist odavam

Öösel seevastu on börsihind odavam. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Möödunud nädala võrdlemisi madal tuuleenergia toodang tõstis elektrihindu nii Eestis, Lätis kui Leedus. Võrreldes Eestis pakutava universaalteenusega püsib börsihind kõrgemal tasemel, kuid öisel ajal saavad nutikate tarbimist juhtivate lahenduste kasutajad nautida soodsamaid hindu.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 160,6 €/MWh (+21,1 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam tund oli laupäeval kell 1 hinnaga 23,52 €/MWh ja kõige kõrgem teisipäeva lõunal kell 12, mil hind oli 345,56 €/MWh. Üks peamisi põhjusi, miks Baltikumis hinnatõus toimus, on varasega võrreldes madalam tuuleenergia tootmine.

Öised tarbijad saaksid universaalteenuse hinnast odavamat elektrit börsil

Konkurentsiameti kehtestatud universaalteenuse elektrihind on 154 €/MWh. Möödunud nädala keskmine börsihind oli sellest veidi kõrgem, kuid ülemöödunud nädala keskmine hind 140 €/MWh ja seega veidi odavam.

Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri tõdemusel on oluline vaadata hindu päeva sees. Üle-eelmisel nädalal oli kella 8-20 tipptundide hind 165 euro juures ehk päevasel ajal universaalteenusest kallim. Möödunud nädalal oli päevase elektri keskmine hind 198 eurot. Kui aga oleks võimalik vaid öötundidel tarbida, saaks pea alati universaalteenusest odavamat elektrit börsilt ostes. Möödunud nädala öötundide keskmine hind börsil oli näiteks 118 eurot ja üle-eelmisel nädala 110 eurot megavatt-tunni kohta.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 540 MW. Saadavust mõjutas peamiselt novembri keskpaigani kestev Auvere elektrijaama pikalt planeeritud remont, aga ka väiksemad hooldustööd teistes tootmisüksustes.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Pilgud pööratud Tšehhimaale

Euroopa energiaturgude pilgud on sel nädalal pööratud Tšehhimaale, kus kogunevad Euroopa Liidu liikmesriikide energiavaldkonna ministrid, et jätkata arutelusid ohtralt vastakaid arvamusi põhjustanud gaasi hinnalae kehtestamise osas. Möödunud nädalal koostas liidu eesistuja rolli täitev Tšehhi Euroopa Komisjoni seniste ettepanekute põhjal esialgse kava, kuidas käivitada gaasi ostmiseks liidu ühishanked ja luua veeldatud maagaasi jaoks täiendav turuindeks. Nende tegevuste eesmärk on vähendada seost energia- ja gaasihinna vahel, mis praegu on üksteisest vahetult sõltuvad. Liikmesriikide eesmärk on jõuda komisjoni kolmanda energiavaldkonna abimeetmete paketi osas kokkuleppele 24. novembril. Praegu pole teada, kas komisjon hinnalae osas enne seda kohtumist uute ettepanekutega välja tuleb.

Oxfordi energiainstituudi uuringu järgi võib hinnalae kehtestamine tuua kaasa korraga gaasihindade tõusu ja volatiilsuse kasvu. Plaani suhtes kriitilised on ka veeldatud maagaasi Euroopasse eksportivad ettevõtted, kes on lae kehtestamise korral ähvardanud oma lastid viia mujale üle maailma. Norra suurim energiaettevõte Equinor hindab, et piirhind põhjustaks tarbimise kasvu pakkumist lisamata.

Veel mõni kuu tagasi olid Euroopa riikide valitsused valmis kulutama sadu miljardeid eurosid, et kaitsta elanikke sel talvel ajaloo rängima energiakriisi eest. Tänu õnnele keskmisest oluliselt soojema ilma näol ja sihipärastele pingutustele kulutada vähem kütuseid, on kollektiivne abisumma kujunemas oodatust väiksemaks. Näiteks Ühendkuningriikides on kulutused kujunemas veerand miljardi naela võrra väiksemaks. Põhjus on eeskätt asjaolu, et praeguse aastaaja kohta ebatavaliselt kõrgete temperatuuride tõttu ei ole pidanud majapidamised tavapärasel tasemel kütet kasutama. Ajaloolise keskmisega võrreldes kulutasid britid keskmisega võrreldes oktoobris 19% vähem gaasi.

Euroopa energiaturgusid hoiab soe sügis

Euroopa suurima gaasitarbija Saksamaa tööstusettevõtted kasutasid septembris tavapärasest 19% vähem gaasi, kodukliendid ja väiksemad ettevõtted aga koguni 36% vähem. Suures osas kindlasti tänu soojemale ilmale. Riigi valitsuse arvutuste järgi läheb Venemaa gaasi asendamine neile maksma ligi 46 miljardit eurot, kuid see number võib muutuda sõltuvalt energiahindade kõikumisest. 

Saksamaa puhul on ühendus Nord Streami näol sõna otseses mõttes õhku lastud. Kui enne Venemaa sõda Ukraina vastu voolas Sakamaale torujuhtme kaudu Venemaalt ligi 60% vajaminevast gaasist, siis mais langes see näitaja alla 40% ja nüüdseks on täielikult katkenud. Nagu ka kivisöetarned, mis varem moodustasid umbes 50% riigi söevajadusest. Vene gaasisõltuvuse näidiskannatajaks on kujunenud energiaettevõte Uniper, mis on aasta esimese 9 kuuga teeninud 40 miljardit eurot kahjumit. Odavat Vene gaasi Euroopasse vahendanud Uniperi ostis hiljuti ära Saksa riik, mis tähendab, et ka need kahjud peab Saksa maksumaksja kinni maksma.

Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) arvutuste järgi võib Euroopal olla tarvis investeerida 65 miljardit dollarit aastas kuni aastani 2030, et vähendada sõltuvust Venemaa gaasist. Samuti hoiatas IEA, et gaasi puudujääk Euroopas saab aastal 2023 olema oluliselt suurem kui tänavu ning riigid seisavad silmitsi olukorraga, kus hoidlate suvise täitmise ajal ei suudeta katta pooltki vajadusest. Põhjuseks Vene gaasi tarnete lõppemine ja Hiina nõudluse suuremine. Samuti ei saa Euroopa arvestada teise sama sooja talve algusega. Puudujääk võib olla kuni 30 miljardit kuupmeetrit. Selle talve LNG impordi rekordkuuks prognoositakse jaanuari, mil Euroopasse peaks jõudma 15,7 miljardit kuupmeetrit LNGd. Sooja sügise tõttu on LNG vajadus olnud oodatust väiksem, mistõttu ootab üle Euroopa rannikutel ligi 30 LNG laeva kai äärde pääsemist.

Tarbimise vähendamine on kriisi üleelamiseks endiselt vajalik

Aastal 2021 tarbis Euroopa Liit ligi 400 miljardit kuupmeetrit gaasi. Kui veel tänavu märtsis jõudis erinevate ühenduste kaudu Euroopasse päevas üle 400 miljoni kuupmeetri gaasi, siis oktoobriks kahanes see 75 miljonini ja suure tõenäosusega väheneb veelgi. IEA hoiatas, et praeguse 95% asemel võib Euroopa järgmiseks talveks olla suuteline hoidlad täitma vaid kuni 65% ulatuses. Aga sellegi saavutamiseks peab talvine tarbimine vähenema 11% ja küttehooaja järel jääma hoidlatesse vähemalt 30% varu. Juba praegu on Venemaa gaasi asendamine läinud maksma üüratult palju, vahemikus aprilli algusest oktoobri lõpuni hinnanguliselt 107 miljardit eurot. Järgmisel aastal võib Euroopa gaasiarve kujuneda veelgi suuremaks, iseäranis juhul, kui ülejäänud talv peaks tulema väga külm. Võrreldes tänavusega saaks Venemaa gaasiga arvestada 15-20% ulatuses. Järgmise aasta gaasi hinnad on praegu väga kõrged, milles peegeldub kartus praeguste varude ammendumise ees.

Prantsusmaa soovib kiirendada uute tuumajaamade ehitust. Ühest küljest on vanade reaktorite hooldus kujunenud planeeritust kulukamaks ja aeganõudvamaks ning teiseks soovib riik kiirendada fossiilkütuste kasutuse vähendamist. Riigi energiafirma EDF 56 reaktorist on elektrivõrguga praegu ühendatud vaid 30, ülejäänud on hoolduses või remondis. Ettevõtte pingutab enne talve võimalikult suure hulga jaamade töökorda seadmise nimel, sest need toodavad harilikult 70% riigi energiast. Tänavu on EDF korduvalt tootmisprognoose vähendanud, viimati eelmisel nädalal.

Ehkki energiakriisis pälvivad enim tähelepanu Euroopa suurriigid, on vähemalt sama raskes olukorras väiksemad. Viimase kuu aja jooksul on Moldovas saanud elektrikatkestused tavapäraseks, sest nende energiasüsteem sõltub suurel määral Vene gaasist ja Ukraina elektrijaamadest. Esimese tarneid on Venemaa oluliselt piiranud ja teisi pommitanud sel määral, et Moldova seisab silmitsi pikaajalise energiapuudujäägiga.

Raskustes on ka Euroopa majandus. Eurotsooni tootmisaktiivsus langes rekordilise inflatsiooni ja nõrgeneva maailmamajanduse põhjustatud tarbimise vähenemise tõttu tasemele, mida nähti viimati 2020. aastal ülikarmide koroonapiirangute ajal. Kõige valusamalt on kannatada saanud Hispaania ja Saksamaa. S&P hinnangul on tootmismajandus liikumas selgelt majanduslanguse suunal, lühiperspektiivis nähakse euroaalal ette nullilähedast või negatiivset kasvu.