P, 29.01.2023

Enim tuleb mürgistusi ette lastel ja eakatel

Lõuna-Eesti Postimees
Enim tuleb mürgistusi ette lastel ja eakatel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder rõhutab, et koduseid mürgistusõnnetusi on lihtne ennetada.
Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder rõhutab, et koduseid mürgistusõnnetusi on lihtne ennetada. Foto: Arvo Meeks

Ligi 90 protsenti mürgistusõnnetusi juhtub kodus ning on seotud ravimite, kemikaalide või pakendite segiajamisega. Kõiki neid õnnetusi on võimalik ette näha ja ennetada.

Mürgistusõnnetustest pisut üle kolmandiku juhtub alla kolmeaastaste lastega. «Ühelt poolt käib maailma tundma õppimine haardeulatuses olevate esemete maitsmise kaudu, ent teisalt eksivad teinekord ka lastevanemad,» tõdeb mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. «Teine õnnetustesse sattuv grupp on eakad, kes ravimite ja kemikaalide pakendid segi ajavad.»

Eeter on mürk

Mürgistusteabekeskusesse tehtud kõnede statistika annab hea ülevaate Eestis juhtunud õnnetuste põhjustest ning aitab ennetada järgmisi. Kokku registreeriti Põlva, Võru ja Valga maakonnas 2021. ja 2022. aasta esimese üheksa kuuga 305 mürgistusteemalist kõnet, mis moodustab ligi kümnendiku nende koguhulgast. Õnnetuste peapõhjus ikka kemikaalide ja ravimite väärkasutamine.

«Eetrit on joodud juba aastasadu lootuses, et see ravib kõiki haigusi. Eriti levinud on see just Lõuna-Eestis,» nendib Oder. «Tegelikult on eeter lihtlabane mõnuaine, mis tekitab juba väikses koguses mürgistusi. Äge mürgistus võib tekkida pärast ühekordset joomist, kuid sellest võib kujuneda ka krooniline haigus,» hoiatab mürgistusteabekeskuse juht.

Koduste mürgistuste algpõhjus on sageli segadus ravimikapis või kemikaalide hoiustamisel.

Eetrimürgistuse sümptomid on tema sõnul sageli krambid, oksendamine ja intensiivsed kõhugaasid. «Vastumürki ei ole ning ravi on sümptomaatiline ja toetav.» Ka on eeter äärmiselt tuleohtlik, selle joomine lahtise tule läheduses või samal ajal suitsetades võib tekitada raskeid põletushaavu.

Koduste mürgistuste algpõhjus on sageli segadus ravimikapis või kemikaalide hoiustamisel. «Sagedased on ka õnnetused, kus lapsele antakse D-vitamiini pähe mõnd muud sarnases pudelis olnud vedelikku, näiteks lukuõli või eeterlikku õli, sest need olid riiulis kõrvuti ning kiirustav vanem ei märganud silti lugeda,» tõi Oder näiteid.

Samuti tuleb vältida erisuguste tabletilehtede hoidmist ühes karbis. «Ravimite mitmekordse annustamisega seotud õnnetused on eakate seas ühed levinumad. Selliseid õnnetusi aitab ennetada ravimijaotur, mida saab apteegist,» jagab Oder nõuandeid.

Kemikaalimürgistused sünnivad sageli toodete ümbervalamise tõttu teise pudelisse. Näiteks valatakse äädikas limonaadipudelisse või jagatakse suurtes pudelites ostetud kodukeemia joogitaarasse.

Korralikult tasub ära panna ka nööppatareid, mis suhu sattudes ja alla neelates võivad põletada augu söögitorru ning tekitada teisi pöördumatuid kahjusid.

Oksendamine ei pruugi hea olla

Kui kahtlustad, et oled ise või mõni lähedane on saanud mürgistuse, ära oota sümptomite tekkimist ning ära püüa esile kutsuda oksendamist. Helista mürgistusinfoliinile 16662, kus antakse nõu, mida teha.

Sellele numbrile võib helistada ööpäev läbi. Infoliini töötajad toetavad ja nõustavad nii eesti kui ka vene keeles. Helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga. Mürgistusinfoliini number 16662 tasub salvestada telefoni, et vajadusel oleks abi küsimine võimalikult lihtne. Soovitusi mürgistuste ennetamiseks leiab ka veebilehelt 16662.ee.

Märksõnad
Tagasi üles