Jaan Rapp: valgusega pimeduse vastu

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Jaan Rapp.
Jaan Rapp. Foto: Arvo Meeks

Käes on aasta kõige pimedam ja paraku ka kõige süngem aeg. Äsjane talveajale üleminek ei teinud asja vähemalt minu silmis kuidagi paremaks: hommikul tööle minnes on pime, õhtul koju jõudes samuti.

Väidetavalt näitavad ka eri aegadel tehtud küsitlused, et vähemasti suurem osa eurooplastest peavad novembrit kõige süngemaks ja ebameeldivamaks kuuks. Eestlased pole siin kohal kindlasti erand. Mõelgem kas või Andrus Kiviräha teosele «Rehepapp» ja selle põhjal tehtud filmile.

Mida siis selle novembriga peale hakata? Kõigil pole ju võimalust ega kindlasti ka tahtmist siinse kaamose eest kuhugi päikeserannikule põrutada. Karu kombel talveunne jääda ka ei saa. Tuleb midagi teha. Vaimse tervise asjatundjadki soovitavad tusatuju peletamiseks tegutseda. Endale sobiva asjaga, endale sobival moel ja sobivas rütmis.

Võib kõlada paradoksaalsena, aga mind ennast on vahel just siis, kui väsimus ja tusatuju kallale kipuvad, aidanud liikumine. Olgu siis väikse sörgi, matka või lihtsalt jalutuskäigu kujul, aga toimib peaaegu alati.

Nii jooksma kui kodust välja kultuuri nautima mineku puhul on kõige raskemad esimesed sammud.

Keha kõrval ei tohi aga kindlasti ka vaimu hooletusse jätta. Ja võimalusi seda värskendada jagub rohkesti. Alustades uue toiduretsepti proovimisest ja lõpetades mõne mastaapsema kultuurielamuse hankimisega, näiteks kinos, teatris või kontserdil.

Nii jooksma kui kodust välja kultuuri nautima mineku puhul on kõige raskemad esimesed sammud. Õues on juba kergem eesmärgi suunas liikuda.

Paljud valgalased mäletavad legendaarset arsti Laine Mändi. Lisaks sellele, et tegu oli pühendunud meedikuga, oli ta eriti vanemas eas tuntud selle poolest, et ei puudunud naljalt üheltki Valga kultuurisündmuselt.

Kunagi, kui taas november just alanud oli ja me ühel kontserdil kohtusime, ütles ta, et valgalased peaks olema õnnelikud, kuna selles kuus toimub piirilinnas traditsiooniliselt sedavõrd palju kultuurisündmusi. «Just kõige pimedamal ajal ongi valgust kõige rohkem vaja. Ka hingevalgust. Ja seda sellised sündmused pakuvad,» rõhutas ta.

Proovigemgi siis valguse abil pime aeg üle elada. Ja kui kopsakas elektrihind toas ehk valgust kokku hoidmagi sunnib, otsigem valgust mujalt. Näiteks kaasinimestest, loodusest ja kultuurisündmustest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles