Aastaid on kehtinud kurb tõsiasi, et lähedase hooldusvajaduse ilmnedes jääb osa inimesi koju nii-öelda nelja seina vahele ja tööturult kõrvale, et oma vanema või lapse eest hoolitseda. Kas nüüd, kus valitsus viib ellu enneolematult mahuka hooldereformi, võiks omastehooldajate olukord viimaks märgatavalt paraneda?

Omastehooldaja on inimene, kes oma lähedast väljaspool põhitööd hooldab, enamasti selle eest tasu saamata. Reeglina on nendeks naised. Seitse aastat tagasi loodi riigikantselei juurde hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, mis sai ülesandeks valdkonna probleemid välja selgitada ja lahendused leida. Rühma lõpparuanne tegi põhjaliku kokkuvõtte probleemidest, mis olid juba varem vähem või rohkem teada. Lühidalt: omastehooldajatele langeb liiga suur koormus. Inimesed jäävad seetõttu kas töölt eemale või on koormatud töö kõrvalt. See ohustab hooldajate enda tervist.

Eesti on seni võrreldes teiste Euroopa arenenud riikidega pikaajalisele hooldusele vähe kulutanud. Vähese rahastuse tõttu saab teenuseid vaid kolmandik pikaajalise hoolduse vajajatest ja ligipääs teenustele sõltub aina enam inimese maksevõimest. Teenuste pakkumine on killustunud sotsiaal- ja tervishoiusektori vahel. Rühm soovitas rahastust suurendada ja tegi teisigi ettepanekuid.

Kommentaarid
Copy