Pooled Eesti keskealised mehed on ülekaalulised, iga neljas rasvunud

Uuringu ühe eestvedaja, Tartu ülikooli kliinikumi meestearsti Margus Punabi sõnul avab liigne kehakaal ukse paljudele haigustele. Foto: Kristjan Teedemaa

Kuigi Eesti mehed hindavad oma tervist valdavalt heaks, näitab enam kui 3000 mehe seas läbi viidud terviseuuring, et pooled keskealised Eesti mehed on ülekaalus ja iga neljas suisa rasvunud.

Ülekaal on muutunud üha suuremaks meeste tervist ohustavaks riskiteguriks, mis soodustab enamiku haiguste teket alates südame ja veresoonkonna haigustest pahaloomuliste kasvatajateni, vahendas tervisekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna peaspetsialist Vivika Tamra.

Kehamassiindeksi (KMI) ehk kaalu ja pikkuse suhte alusel oli vaid veerand uuringus osalenud meestest normaalkaalus. Ligi pooled meestest olid KMI järgi ülekaalulised. Rasvumisele viitav KMI (üle 30 kg/m²) oli igal neljandal mehel. Rasvumise hindamiseks kasutati uuringus lisaks kehamassiindeksile vööümbermõõtu. Selle kohaselt oli veidi enam kui kolmandikul meestest vööümbermõõt üle 102 cm, mis viitab kõrgele terviseriskile.

Kehvad tervisenäitajad

Rasvunud meeste osakaal suurenes koos vanusega ja oli seotud peaaegu kõikide kehvade tervisenäitajatega. Uuringu kohasel oli neil meestel kõrgem vererõhk ja kolesteroolitase, samas madalam testosteroonitase ning kehvemad maksanäitajad. Samuti andsid nad kehvema hinnangu enda tervisele, nad tarvitasid sagedamini valuvaigisteid ja neil oli rohkem erektsioonihäireid. Rasvunud meestel esines ka rohkem vaimse tervise probleeme.

Rasvunute hulgas oli oluliselt sagedamini (vaba)abielus või lahutatud, põhi- või keskharidusega, väikse või väga suure töökoormusega, öötööd ja füüsilist tööd tegevaid mehi. Samuti endisi või igapäevasuitsetajaid ja neid, kes tarvitasid alkoholi tervist ohustavas koguses.

Uuringu ühe eestvedaja, Tartu ülikooli kliinikumi meestearsti Margus Punabi sõnul avab liigne kehakaal ukse paljudele teistele haigustele, mistõttu on oluline see kontrolli all hoida. «Kehamassiindeks võiks üle 40-aastastel meestel olla alla 27 kg/m². Silm tuleks peal hoida ka vööümbermõõdul, kuna vööpiirkonda ladestunud rasv on tervisele kõige negatiivsema mõjuga,» selgitas arst.

Elisa Kender, tervise arengu instituudi analüütik

«Suurenenud on soodsa hinnaga energiatihedate, ent toitainevaeste toitude lihtne kättesaadavus. Ka elukeskkond on muutunud rasvumist soodustavaks.»

Liigne kehakaal on üks peamine haigusi põhjustav tegur, suurendades riski nii südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi, kroonilise neeruhaiguse, luu- ja lihaskonnahaiguste, aga ka vähkkasvajate tekkimiseks.

Vaadates varasemaid tervise arengu instituudi uuringuid, võib öelda, et kuigi järjest rohkem mehi teeb tervisesporti, tuleb igal aastal juurde ka üleliigse kehakaaluga mehi. Viimase kahekümne aastaga on rasvunud meeste osakaal peaaegu kahekordistunud.

Kehalist liikumist järjest vähem

Tervise arengu instituudi analüütiku Elisa Kenderi sõnul on rasvumise levimuse tõus seotud linnastumise ning toidusüsteemi muutustega. «Suurenenud on soodsa hinnaga energiatihedate, ent toitainevaeste toitude lihtne kättesaadavus koos nende toodete aktiivse turustamisega. Elukeskkond on muutunud rasvumist soodustavaks ning kokkuvõttes liigutakse vähem. Liikumiseks kasutatakse motoriseeritud transpordivahendeid ja samuti on vähenenud tööga seotud kehaline aktiivsus,» selgitas Kender.

Meeste terviseuuringut rahastas tervisekassa, mille esimehe Rain Laane sõnul peaks oma tervise eest hoolitsemine olema iga mehe isikliku hügieeni osa. «Mehel on kombeks hoolitseda rohkem oma auto kui iseenda eest. Nii nagu vajab auto korrapärast hooldust, ülevaatust ja liikumist, tuleb seda teha ka igal mehel iseendaga. Hoolitse oma vaimse ja füüsilise tervise eest, tee trenni ja jälgi, et su toit oleks tervislik. Sinu tervis on sinu enda kätes,» paneb Laane kõigi meeste südamele.

Uuringu «Eesti 40–49-aastaste meeste tervis: pilootprojekt Pikema Sõpruse Päev» eesmärk oli saada ülevaade 40–49-aastaste meeste tervisest ja olulisematest riskiteguritest, suurendada meeste terviseteadlikkust ning panna tulemuste põhjal alus meestele suunatud sekkumiste projekti väljatöötamiseks. Analüüsi kaasati 3195 mehe andmed. Uuringu korraldas Tartu ülikooli kliinikumi meestekliinik koostöös tervisekassa ja tervise arengu instituudiga.

KUIDAS OLUKORDA PARANDADA?

Selleks, et elustiil oleks tervislikum ja enesetunne hea, saab ise palju ära teha.

• Toitu mitmekesiselt. Söö rohkem marju, puu-, köögi- ja kaunvilju (500 g päevas), kala ning täisteratooteid ja pähkleid-seemneid. Söö vähem magusaid piimatooteid, sea- ja veiseliha, magusaid ja soolaseid näkse ning suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke.
• Kasuta vähem soola. Ära ületa päevast soovituslikku soolatarbimise kogust, mis on 6 g ehk 1 tl.
• Liigu iga päev. Südame hoidmiseks liigu nädalas kokku vähemalt 150 minutit tempoga, kus südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saab vabalt vestelda. Vähemalt kahel korral nädalas tee lihaseid tugevdavaid harjutusi.
• Hoidu tubakast.
• Tarbi alkoholi mõõdukalt. Täiskasvanud meestel peetakse madala terviseriski piiriks keskmiselt 2 alkoholiühikut (u 0,5 l õlut või 60 ml kanget alkoholi) päevas ja igasse nädalasse peaks jätma ka vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
• Maga piisavalt.
• Hoia oma vaimset tervist.
• Kontrolli kaalukalkulaatorit kasutades, kus paikneb sinu kaal teiste eestlaste, eurooplaste ja ameeriklastega võrreldes, kuhu paigutud võrreldes oma ea- ja sookaaslastega ja kuidas saad oma tervist parandada.