Põlvamaa lapsed jõudsid aasta looma luulekonkursil parimate sekka
15. november 2022, 00:04
/nginx/o/2022/11/14/14961091t1h7187.jpg)
Aasta loomale pühendatud luulekonkursile laekus eri vanuses laste sulest kokku üle kahesaja luuletuse. Nüüdseks on selgunud 35 parimat tööd, mille autorid sõidavad novembri jooksul preemiareisile RMK Elistvere loomaparki.
Kokku osales selleaastasel, karule pühendatud konkursil 204 eestikeelset luuletust 27 koolist, lisaks veel mõni vene- ning ukrainakeelne. Saadeti ka mõningaid proosalugusid, näiteks intervjuu pruunkaruga, ning üks tore loodussaate stsenaarium.
Lõuna-Eestist jõudsid parimate sekka kolm õpilast, kõik nad olid Põlvamaalt: Emma Tiitus (2. klass) ja Aron Tiitus (4. klass) Krootuse põhikoolist ning Hanna Brit Ermel (5. klass) Saverna koolist, andis teada Eesti loodusmuuseumi kommunikatsioonijuht Annemarie Rammo. Krootuse laste juhendaja oli Helen Oppar, Saverna tüdrukut juhendas Ivi Luht.
«Metsaoti puhul on vahva see, et mõned toredad riimid on meil kõigil ju kohe keeleotsa peal: karu-taru-maru, metsaott-unekott, und-lund, aruke-karuke, nott-ott. Neid riime olid lapsed ka palju kasutanud,» rääkis konkursi hindamiskogu liige Helen Arusoo. «Kui aga suhtumist karusse hinnata, siis valdavalt olid luuletused täis imetlust mesikäpa suhtes ja ootust, et temaga võiks kunagi kohtuda. Mõnele autorile oli see juba osaks saanud. Seda oli riimidest kohe ka tunda, mingi detail tõendas ehedat elamust.»
Üldiselt olid kõik väikesed ja veidi suuremad autorid Arusoo sõnul silmanähtavalt vaeva näinud, et enne kirjutama hakkamist korralikult karude eluoluga tutvuda. «Siinkohal tänu õpetajatele ja vanematele. Vähe oli eksimusi laikäpa eluviisi kohta, mõni korduv väide siiski oli – et karu elab koopas või et karuisa ja karuema elavad aasta ringi koos –, aga lubatud oli see fantaasialugudes, kus kõik mõtteuiud alati oodatud.»
Konkursi korraldasid sel aastal Eesti loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee koostöös RMKga.