Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Maarius Suviste: saatekirjaga mees

Copy
Maarius Suviste
Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Novembrist on aegade jooksul saanud meeste kuu. Nüüd on aastas vähemalt 30 päeva, mil mehed suuremal või vähemal määral esiplaanil, mil neile tähelepanu pööratakse ja meelde tuletatakse, et tervis ja pere on kõige tähtsamad. Mitte auto ega hirmkallid valuveljed.

Eelmisel nädalavahetusel ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson: on omamoodi sümboolne, et isadepäev on just meeste tervise kuul. «Praegune Eesti meeste tervis, mis meie naiste omale nii palju alla jääb, ei ole muutumatu loodusseadus, vaid meie mõjutada,» lisas ta.

Eriti kuldsete sõnadena kõlab väljend «meie mõjutada». Kümneid aastaid on räägitud, et kahjuks ei ole Eesti mees eriline arsti juures käija. No ei lähe ja kõik! Tee või tina, aga mitte ei astu arsti kabinetiuksest sisse! Ootab ja ootab, muudkui lükkab edasi.

Kui aga enam kuidagi välja ei vea, siis ei ole ju kuulu järgi harvad ka need juhused, kui naine on võtnud mehe käevangu ja sõna otseses mõttes ta (meeste)tohtri manu vedanud. Tehke nüüd midagi, aidake! Teinekord, paraku, võib abi kahjuks vahel ka väga hiljaks jääda.

Kui minister ütleb, et see on «meie mõjutada», siis tehke seda. Alustage kas või sellest, millest võib kõik alguse saada, et mehed (meeste)arsti juurde ei jõua.

Ja üleüldse, kas see ikka on sooliselt võrdõiguslik, et naine saab naistearsti juurde saatekirjata, aga mees meestearstile mitte?

Näide elust enesest. Kui naine saab naistearsti juurde ilma perearsti saatekirjata, siis miks mees, kes tahab minna meestearstile, peab enne läbi käima perearsti juurest ja saatekirja küsima? Pealegi on perearstid ja -õed ju teadupoolest enamikus naisterahvad.

Loomulikult on mehi erinevaid, mõni väga vapper on valmis kõigest rääkima. Aga kas üks tõsine Eesti mees ikka julgeb ja tahab perearstikabinetis (või ukse taga) nii avameeli rääkida oma tõelistest suurtest tervislikest probleemidest ja muredest, mis on tegelikult meestearsti pärusmaa? Tundub, et suuresti pigem mitte.

Kas mitte sinna ei ole maetud suure mure alge, miks mehed vajaliku doktori juurde ei jõua?

Nii et kui meeste tervis on nii tähtis – kahtlemata on –, tuleks alustada kas või sellest, et mees saab otse haigekassa viieeurost visiiditasu makstes meestearsti vastuvõtule. Mitte maksma kümme korda kõrgemat hinda, kui perearsti juurde nii isikliku murega pöörduda ei tihka.

Ja üleüldse, kas see ikka on sooliselt võrdõiguslik, et naine saab naistearsti juurde saatekirjata, aga mees meestearstile mitte?

Tagasi üles