Peep Leppik: meie julgeolek algab eelkõige mõtlemisest

Peep Leppik, pensionil koolmeister Valgamaalt. Foto: Paul Poderat

Kuulates mõningaid Eesti riigikaitsega tegelevaid poliitikuid, jääb mulje, et nad on oma mõtlemisega 80 aasta taguses ajas. On rinne, kus vastastikku seisavad vaenuväed, kelle käsutuses inimjõud suurtükkide ja muu raskerelvastusega ning motoriseeritud väeosad edasi tormamas – vaid lennuväest pole eriti juttu olnud.

Sama lihtsalt oleme hinnanud Eesti olukorda 1939.–1940. aastal: miks me ei hakanud vastu nagu Soome… Me ei anna endale aru, et Eesti ja Soome olukord oli toona täiesti erinev ja seetõttu ka Pätsi-Laidoneri otsus ainuõige – tagantjärele tarkusenagi! Vähe on meil vahetult õppida isegi praegusest sõjast Ukrainas.

Küsimus taandub meie väiksusele, mida kõrgtehnoloogiline relvastus lubab suurriigil allutada palju lihtsamalt, võib isegi väita – ka väheste inimohvritega. Meenutagem, kuidas omaaegne nõukogude spetsnaz (üldnimetus sõjaväestatud üksuste kohta – toim) pani umbes tunni jooksul 1968. aasta augustis lennuväe abil ühel ööl käpa peale Praha linnale ja sisuliselt kogu Tšehhoslovakkiale. Aga maailmale teatati alles järgmisel hommikul «sõbralike sotsmaade abist» Tšehhoslovakkiale. Praeguste võimaluste rohkusest kõrgtehnoloogia vahendusel ärme räägigi!