Kindlustusseltsid soovitavad sõlmida talvepuhkuse reisikindlustus varakult

Enne välismaale minekut tasub kaaluda reisikindlustuse ostmist. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kindlustusseltside teatel saab võimalikke probleeme reisitõrkekindlustuse osas ennetada, kui sõlmida reisikindlustus kohe pärast talvepuhkuse reisi ostmist.

«Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus kindlustus tehakse alles siis, kui ilmneb takistus reisile minekuks. Näiteks lähedane on haigeks jäänud või on selgunud sündmus, mille tõttu ei saa reisile minna. Sellisel juhul on juba hilja reisitõrkekindlustust teha, sest selle jõustumiseks kulub tavaliselt paar päeva,» selgitas Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juhatuse liikme Lauri Potsepp.

Kindlustusseltside liidu andmetel on sel aastal kindlustuse lepitusorganis registreeritud 28 reisikindlustuse vaidlust klientide ja kindlustusandjate vahel, mida on 17 võrra rohkem kui mullu.

Tänavu kümne kuuga on kindlustusseltsid maksnud 11,8 miljonit eurot reisikindlustuse hüvitisi. Seda on palju rohkem kui eelnevatel aastatel – 2021. aasta samal perioodil hüvitati 3,9 miljonit eurot ja varasematel aastatel jäi summa 8 miljoni euro piiresse.

BTA isikukindlustuse tootejuht Olga Trošin soovitas reisikindlustust tehes veenduda, et ravikulu-, reisitõrke- ja pagasikindlustuse summad oleksid piisavad.

«Kui reisil on plaanis sporti teha – näiteks lumelauaga sõita –, siis tuleb sellest kindlustusseltsile eelnevalt teada anda. See on täiendav risk, mida tavaline reisikindlustus ei hõlma,» ütles Trošin. «Alati võib küsida kindlustusseltsilt nõu või võtta erinevaid pakkumisi, et erinevate pakettide seast just endale sobiv välja valida.»

Reisikindlustus on eelkõige vajalik tervise kindlustamiseks välisreisi ajaks. Ravikulukindlustus katab haigestumise või õnnetusega seotud kulud välismaal. Lisaks saab valida reisitõrkekindlustuse, mis hüvitab reisi ärajäämise, katkemise või hilinemise kulud. Samuti võib reisikindlustus hõlmata reisil kaasasolevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust.

Klientide ja kindlustusandjate vahel tekkinud kindlustusvaidlusi lahendatakse EKsL-i juures tegutsevas kindlustuse lepitusorganis, mis on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu. Kui mõlemad osapooled saavutavad erapooletu lepitaja vahendusel kokkuleppe, siis selle täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, on neil õigus pöörduda kohtusse. Kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.

Eesti Kindlustusseltside Liit on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.