R, 27.01.2023

Arved Breidaks: julgeolek kooli kaudu

Arved Breidaks
, reporter
Arved Breidaks: julgeolek kooli kaudu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Arved Breidaks
Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Mäletate veel seda pikka sõna «regionaalpoliitika»? Kuulnud on sellest paljud, aga näinud vähesed. Ja needki, kes näinud, ei suuda täpselt meenutada, oli see unes või ilmsi. Veel keerulisem on leida sellele mõistele arusaadav sisu, mis kohe kõiki omavahel tülli ei ajaks.

Iseenesest pole keerulist midagi. Poliitikutel tuleb teha selliseid otsuseid, mis aitavad inimestel maal hakkama saada. Veel parem kui poliitikutel on olemas ka oskus tuletada faktide pinnalt, milleni üks või teine otsus või ka otsustamatus suure tõenäosusega viib.

Eelmisel nädalal kerkis uudistesse sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets, kelle juhitava siseministeeriumi eelarvest tehakse tuleval aastal kulutusi muu hulgas ka lasteaedade ja koolide remondiks. Korraks mõtlesin, et kas riigi-, munitsipaal- ja erakoolide kõrvale tulevad nüüd veel ka julgeolekukoolid.

Selgus aga, et siseministeeriumi kaudu koole, lasteaedu ja kultuurimaju toetades on tegemist mingi kummalise eelarvelise vangerdusega, mille nüansid jäävad lihtinimesele arusaamatuks. Mis siis ikka: küsimus pole ju kassi värvis, vaid tema jahipidamise oskustes.

Eestis peaks olema selline regionaalpoliitika, mis võitab arvesse erandeid.

Värska gümnaasiumi remondiks siseministeeriumi eelarvest eraldada plaanitud 700 000 eurot oli Setomaa valla viimane võimalus maja remont osaliseltki ära teha. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) eelarvest raha saamiseks tulnuks gümnaasiumiklassid sulgeda ja majast jupp maha lammutada. Sama katuse all asuva võimla ning muusikakooli remondiks polnuks vallal nagunii HTMi eelarvest lootust raha saada, sest need pole riigi vastutada. Mis ühel vallavanemal sellisel juhul üle jäi? Loomulikult pöördus ta erakonna poole.

Küsimus on selles, kas asjad peavadki Eestis nii käima, et vallavanemal tuleb peale passida, millal tema erakond võimule saab, et siis ehitama hakata? Loomulikult ei peaks. Aga Eestis peaks olema selline regionaalpoliitika, mis võitab arvesse erandeid, milleks Värska gümnaasium oma piiriäärse asukohaga kahtlemata on. Sinna saavad õpilased tulla ainult kahest suunast – põhjast ja läänest. Võib-olla ongi sellises kohas kooli pidamine otsapidi ka julgeoleku küsimus.

Kui Eestile on oluline, et piiriäärses vallas jätkuks (gümnaasiumi)hariduse andmine ja seda tehakse 21. sajandile kohases interjööris, tuleb selleks ka vajalik raha leida. Vajadusel kasutada selleks ka poliitilist otsust, sest siis on otsuse langetajal ka nimi ja nägu.

Märksõnad
Tagasi üles