FOTOD ⟩ Otepää tähistas koos Vihti vallaga Soome iseseisvuspäeva

Lõuna-Eesti Postimees
Copy

Otepää kultuurimajas tähistati eelmisel nädalavahetusel Soome iseseisvuspäeva 105. aastapäeva. Külas olid Otepää valla Soome sõprusvalla Vihti valla juhid ja esinejad.

Kontserdil esinesid laulja Pekka Lepistö, keda saatis Merja Huhta, suurepärase akordionimängu esitas noor vihtilanna Pilvi Huhta. Huhta on mitmel rahvusvahelisel akordionivõistlusel saavutanud väga häid kohti. Tema virtuoosset mängu said nautida nüüd otepäälasedki.

Otepää vallast esinesid eakate tantsurühm Rõõmurullid, Merle ja Heidi Soonberg ning Varju Teder.

Vihti vallast olid lisaks esinejatele külla tulnud Vihti vallavolikogu aseesimees Antti Jokinen, vallavolikogu liige ja planeerimis- ning ehituskomisjoni aseesimees Pasi Saario, abivallavanem Noora Nordberg ja kultuurispetsialist Tommi Muhli.

Õhtut juhtisid Marika Viks Nõuni kultuurimajast ja Marit Peura, kes on koos abikaasa Ariga Otepääle elama asunud. Ari ja Marit Peura pole otepäälastele tundmatud nimed, tegemist on Vihti elanikega. Ari lõi varasema Otepää turismivisuaalid, tema loodud on talvepealinna sümbol – lumehelbeke.

Otepää valla ja Otepää Kinnaspunkti tunnustuse sai pikaaegne Otepää-Vihti sõprussuhete hoidja Päivi Veikkolainen. Ta töötas 40 aastat Vihti vallas noorsootöötajana, tema eestvedamisel alustas Otepääl tööd Kinnaspunkt. Veikkolainen on eest vedanud ka teisi Otepää-Vihti ühiseid tegemisi.

«Soome ja Eesti on nagu vennad – üks on natuke suurem ja vanem, teine väiksem ja noorem. Oleme pidanud läbi aegade silmitsi seisma sarnaste väljakutsetega – iseseisvuse väljakuulutamine, läbiminek suurtest sõdadest ja vabaduse säilitamine,» ütles Otepää vallavanem Jaanus Barkala kontserdil peetud kõnes.

«Otepää ja Vihti valla suhted on olnud pikaajalised ja selle aja jooksul on palju juhtunud – Eesti on saanud vabaks, meil on olnud iseseisvuse ja riigi üles ehitamise aeg,» lisas Barkala. «Vihti vald on kogu selle aja jooksul pakkunud Otepää vallale tuge. Ajad on küll muutunud, aga oleme üheskoos jälle seismas keerulise perioodi ees. Loodame, et keerulised ajad lähevad mööda ning meie sõprussidemed jätkuvad. Tänan meie külalisi sooja sõpruse eest, olete Otepääle alati teretulnud.»

Pasi Saario tänas Vihti valla nimel Otepää vallavalitsust ja talvepealinna inimesi südamliku ja väärika vastuvõtu ning ürituse ja heade sõprussidemete eest kahe omavalitsuse vahel. Ta märkis tervituskõnes, et isegi, kui ajad on nende 33 aasta jooksul muutunud, on Otepää ja Vihti valla vaheline sõprus nii väärtuslik, et seda tuleb hoida ja hinnata ka tulevikus.

Kontserdi korraldas Otepää Kultuurikeskused koostöös Kinnaspunkti, Otepää ja Vihti vallaga.

Otepää ja Vihti valla sõprussidemed ulatuvad tagasi 1989. aastasse.

Otepää ja Palupera olid üks esimesi omavalitsusi taasiseseisvunud Eestis, kes sõlmisid sõprussidemed välismaa omavalitsusega. Vihti vallaga olid koostöö algatajad esialgselt Valve Valolahti Vihti vallast ja Vambola Sipelgas Hellenurme kolhoosist. 1989. aasta märtsis kirjutasid toonased Otepää linna ja Palupera valla juhid alla koostöölepingule Vihti vallaga.

Koostöö on olnud mõlemale poolele viljakas – toimunud on kultuurikollektiivide vahetus, sõlmitud on tihedad suhted Vihti ja Otepää luteri kirikute koguduste vahel. Vihti kogudus annetas Otepää kirikukoguduse raha kirikukella taastamiseks. Samuti on Vihti vald saatnud Otepääle humanitaarabi, toetatud on Talvekiriku ülesehitust ning palju muid objekte.

Vihti valla inimesi tunnevad paljud otepäälased ning paljudel neist on oma isiklikud suhted Vihtis elavate peredega. Siiamaani tegutseb humanitaarabi punkt Kinnaspunkt.

Südamlikud ja soojad suhted on Otepää ja Vihti harrastusteatri vahel. 2016. aastal külastas Vihti teater seoses Otepää 900. juubeliga ka Otepääd – siinsed teatrisõbrad said nautida vabaõhuetendust «Viimase hetke reis Tallinna».

Koos on läbi viidud mitmeid Euroopa Liidu projekte. Viimane külastus oli 2019. aastal, kui Vihti valla delegatsioon külastas Otepääd ja toimus sõpruslepingu uuendamine. Siis oli külas ka toonane Soome suursaadik Eestis Timo Kantola.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles