L, 4.02.2023

Järgmisest suvest katab keskmine pension hooldekodu kohamaksu

Lõuna-Eesti Postimees
Järgmisest suvest katab keskmine pension hooldekodu kohamaksu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Järgmise aasta suvest katab keskmine pension hooldekodu kohamaksu. Foto on illustreeriv.
Järgmise aasta suvest katab keskmine pension hooldekodu kohamaksu. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduseelnõu.

See teeb järgmise aasta 1. juulist hooldekodukoha teenuse saajatele taskukohasemaks, tõstab üldhoolduse kvaliteeti ja parandab ka kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Lisaks, keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele teenuse saajatele hüvitab kohalik omavalitsusus osaliselt ka nende makstavad majutus- ja toitlustuskulud.

Seaduseelnõu kohaselt investeerib riik 2023. aastal üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks 40 miljonit eurot. 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus prognooside järgi 62 miljoni euroni.

Hooldekodureformiga annab riik tõuke vähendada hooldekodude personali koormust, mis tähendab hooldatavale personaalsemat tähelepanu ja hoolt. Kui mullu oli ühe hooldustöötaja kohta keskmiselt 18 klienti, siis edaspidi on eesmärk, et ühe hooldaja kohta on kliente keskmiselt 12 või suure hooldusvajaduse korral kuni üheksa.

Samuti toetab seadusemuudatus koduste hooldusteenuste arendamist kohalikes omavalitsustes. Omavalitsustel on võimalus pikaajalise hoolduse korraldamisel arendada ja pakkuda oma elanikele ööpäevaringse üldhoolduse kõrval ka koduteenuseid, mis annavad võimaluse inimesel jätkata oma kodus elamist ja ennetavad või lükkavad edasi hooldusvajaduse süvenemist.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on sotsiaalministeeriumis poolteist aastat reformi ette valmistades jõutud lahenduseni, mis muudab eakaid abistavad teenused kättesaadavamaks ning tõstab ka teenuse kvaliteeti. «Südamevalu lähedase pärast riik kahjuks ära võtta ei saa, küll aga pakkuda tuge ja tingimusi paremaks hoolitsuseks nii hooldekodus kui päriskodus. Omavalitsustele eraldatavat raha tuleb kasutada hooldekodu kohatasu rahastamise kõrval ka koduse hoolduse tagamiseks, kusjuures inimesest lähtuvalt peab esimeses järjekorras eelistama just koduteenuseid,» lisas Riisalo.

Tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul jõuab Eesti hoolekandesüsteemi läbi aegade suurim riigi toetus. «Alates 1. juulist 2023 säästab iga perekond, kelle peres on hooldatav, aastas mitu tuhat eurot,» ütles ta.

Peterson tõi välja, et hooldekodukoha pensioni eest saab iga soovija, pensioni suurusest hoolimata. «Sügisel eelnõusse sisse viidud viimase olulise muudatuse tulemusel saavad vajadusel hooldekodukoha ka keskmisest madalama pensioniga inimesed, keda on kõigi pensionisaajate hulgas neljandik, näiteks rahvapensioni saajad, aga ka need, kes on sunnitud olude tõttu töötanud madalapalgalisel töökohal. Lisaks on päästjad, hooldajad ja paljude teiste vajalike ametite pidajad olnud sunnitud leppima palga ja pensionikoefitsiendiga, mis on tugevalt alla keskmise. Mul on hea meel, et riik paneb alates 1. juulist 2023 võrdselt õla alla igale abivajajale.»

Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1375 eurot kuus, millest osa (hoolduspersonali kulud) tasub edaspidi KOV ning aprilliks prognoositav ca 700-eurone keskmine pension võimaldab inimesel endal katta ülejäänud osa.

Hooldereformi puudutavad muudatused jõustuvad 1. juulist 2023.

Märksõnad
Tagasi üles