Mitte ei saa aru, miks peavad poeketid üksteise võidu iga päev nii kaua lahti olema. Näiteks kella 7–23 või 8–22. Eriti pühapäeviti. Kui varem ei ole astutud samme, et sel päeval poed kinni oleksid, siis praegusel majanduslikult keerulisel ajal võiks ju selle ette võtta ja ära teha. Sest on aeg.
Maarius Suviste: poed pühapäeval kinni!
Toiduhindade tohutu tõusu ning energia meeletu kallinemise ajastul võiks ju poeketid tegevuskulude koomale tõmbamiseks lühendada oma lahtiolekuaegu. Ehk annaks see lõpuks kokkuhoidu ka tarbija rahakotile, kas või midagigi. Tõsi, siin-seal on seda juba tehtud – kus avatakse tunnike hiljem, kus pannakse tunnike varem kinni. Aga sellest on vähe. Hea tahtmise korral saaks enamat.
Kui näiteks Soomes on paljud poed pühapäeviti kinni ning laupäeval avatud näiteks kella 15ni, siis kas meie ei tuleks sellega toime? Ostame leiva-vorsti-piima varem ära. Ei juhtu midagi, kui alles esmaspäeval poodi minna. Ja ega poel jää käive saamata – küll tehakse ostud varem ära. Tuleb vaid harjumusi muuta.
See oleks suur pluss ka poemüüjatele, kes saavad pühapäeviti oma koduseid toimetusi teha ja perega koos aega veeta, lastega tegeleda.
Kui maarahvas peab tulema toime sellega, et korra nädalas käib külas lavka, asi see siis linnarahvale pühapäeviti poed kinni panna ei ole.
Kahjuks tundub, et seda teed ei minda, sest ei saa ju konkurendist maha jääda. Näiteks linnades, kus üks kaubanduskeskus külitab teise kõrval, on säärase otsuse tegemine väheusutav. Aga kui ei proovi, ei tea ju ka, kuidas mõjub. Võib-olla leitakse siis pühapäeviti paremaid võimalusi ühiselt aega veeta, selmet kaubandusmekas jõlkuda.
Kui kohe kuidagi ei saa ning harjumusi on raske muuta, siis äärmisel vajadusel võib ju mõnes suuremas asumis olla linnajao peale avatud üks väikepood kiireteks ostudeks. Samas jällegi: kui maarahvas peab tulema toime sellega, et korra nädalas käib külas lavka, asi see siis linnarahvale pühapäeviti poed kinni panna ei ole.
Nii et kui mõni poekett otsustavalt teed rajab ja lubab pühapäeviti oma teenindajatel kodus pere seltsis olla, siis viis pluss sellele ettevõttele. Mine tea, vahest just säärane hooliv ja mõistev suhtumine tookski kokkuvõttes hoopis rohkem kliente poodi. Enne peaks muidugi lahti saama sellest, et mõnel on uksed valla lausa ööpäev läbi.
Aga siiski: kuidas nii mõneski teises Euroopa riigis saab ja meil ei saa? Või... ikkagi ei taheta?