Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Hättasattunut aitab STOP-reegel

Copy
Üleelamise instruktor Hannes Vanatoa näitab esemeid, mis aitavad keerulises olukorras ellujäämise tõenäosust tõsta. Need on tormitikud, tulepulk, pealamp ja nuga.
Üleelamise instruktor Hannes Vanatoa näitab esemeid, mis aitavad keerulises olukorras ellujäämise tõenäosust tõsta. Need on tormitikud, tulepulk, pealamp ja nuga. Foto: Tiit Loim

Valgamaalasest üleelamise instruktori Hannes Vanatoa sõnul on metsas sambla või tähtede järgi orienteerumine riskantne ettevõtmine. Pigem aitab põhimõte «seisata, tunneta, orienteeru, planeeri». Kes aga mujalt vett ei leia, saab Eesti looduses janu kustutada ka läbikeedetud järveveega.

Milliseid ellujäämise põhitõdesid peaks teadma see, kes näiteks seenel käies või talvel matkates metsa eksib?

Üldiselt talvel keegi metsa seenele ei lähe. Siis tahetakse minna näiteks rabasaarele või RMK lõkkekohta. Ütleme, et sõbrad lähevad ühest kohast teise poole tunniga, aga mina raalin välja, et lähen teist teed kahega. Kui olen kaks tundi kõndinud ja kuidagi pärale ei jõua, siis esimene asi, mis minust järele jäävad, on jäljed. Talvel on selles suhtes lihtne. Räätsa- või suusajäljed või siis saapajäljed. Ma ei soovita kellelgi talvel ilma räätsade või suuskadeta metsa minna. Lumesajuga püsib jälg kaks tundi veel nähtav, saab mööda oma jälgi tagasi minna. Eksimisvõimalus on siis väike.

Tagasi üles