Saesaare paisu hoidmisel võib abi olla riigikohtu lahenditest

Keskkonnaameti otsusest sõltub, kas Taevaskojas saab vetemöllu ka edaspidi näha. Foto: Mati Määrits

Taevaskojas paikneva Saesaare paisjärve võimalik allalaskmine on kogukonna kahte lehte löönud. Ühtede arvates taastub looduskeskkond sellest alles aastakümnete järel, teised ihkavad tagasi 70 aasta tagust pilti. Vee jõust elektrit tootva ASi Generaator juht Jan Niilo aga ei ole keskkonnametnikelt saanud selget vastust, miks nad ei võiks praeguses energiakriisis vähemalt seni tootmist jätkata, kuni järves vesi alles on.

Saesaare paisul uue veeloa andmisest keelduva eelnõu väljastas keskkonnaamet ASile Generaator 2. novembril. Amet on seisukohal, et Ahja jõe paisutamisest ja hüdroenergia kasutamisest tuleb loobuda, kuna ohustatakse Natura 2000 võrgustikku ja seatakse ohtu veekaitse. Dokumendis märgitakse sedagi, et paisul toodetav elektrienergia moodustab vaid ligi 0,04 protsenti Eesti taastuvast energiast, mistõttu sellel pole olulist rolli ning tegemist on arendaja erahuviga.

Kui ameti veeosakonna juhataja Triin Mägi lubas vastuväiteid kaaluda ja rõhutas, et tegemist ei ole lõpliku otsusega, siis peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius oli Lõuna-Eesti Postimehe täiendavale järelepärimisele vastates resoluutsem. «AS Generaator ei ole täitnud paisutusloa tingimusi ehk saanud maaomanike nõusolekut. Keskkonnaamet ei saa sellistes tingimustest ka ilma kohtuasjata luba anda,» ütles Kosenkranius.