Jaanika Elias: tõsielusaadetel on oma koht

Jaanika Elias Foto: Ragnar Peets

Olen juba väiksest peale tõsielusaateid vaadanud. Mäletan hästi, kui telekas jooksid «Naistevahetus» ja «Maamees otsib naist», mis mind ekraani ette naelutasid. Nüüd on sellest küll juba palju aastaid möödas, aga asjad pole väga muutunud.

Paljud on uurinud, miks need sarjad mind huvitavad, sest tihti on need labased ja ette tuleb ka näiteks purjus inimeste lällamisi. On olnud ka sarju, kus eelpool nimetatud jooned lausa valdavad on. Tänavu on aga tõsielusaadete maastik minu meelest natuke kvaliteetsemaks läinud. Näiteks «Villa» ja «Vallalise kaunitari» puhul pole küsimus enam see, kes end kõige kiiremini purju joob ja avalikult häbiposti satub, vaid toimuvad põnevad vestlused ja ka mängud. Mul on selle üle ainult hea meel, sest mulle meeldib omajagu teiste elu jälgida – mis seal salata.

Kui hiljuti ühes seltskonnas tõsielusaated jutuks tulid, ei hoidnud ma oma arvamust vaka all. Üks mees hakkas mulle kohe epistlit lugema: kas mul tõesti pole oma ajaga midagi paremat teha, kui teiste draamasid jälgida. Tema sõnul pidavat ainult ebakultuursed inimesed ennast selliste asjadega kursis hoidma ja üleüldse tuleks tõsielusaated täiesti ära keelata.