GALERII JA VIDEO ⟩ Lõuna-Eesti aasta toode hiilgab uudsusega

Tänavune Lõuna-Eesti aasta toote tiitli võitja Villatoode OÜ valmistab granuleeritud lambavillaväetist Mää. Tegemist on ühelt poolt maalähedase, teisalt uudse tootega, mille aednikud ja taimekasvatajad juba esimesel aastal hästi vastu võtsid. Sel nädalal võtsid ettevõtte esindajad Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetajalt Sirli Homuhalt vastu tiitliga kaasneva auhinna.

Lõuna-Eesti Postimees kinkis Villatoode OÜ-le tiitli võitmise puhul 5000 euro väärtuses meediamahtu Postimees Grupi trüki- ja veebiväljaannetes. Peale selle sai võitja õiguse kasutada oma tootel Lõuna-Eesti aasta toote märgist.

Tegu on päris noore ettevõttega. «Hakkasime lambavillast väetisegraanuleid pressima selle aasta algusest,» rääkis Põlvamaal Räpina vallas Meelva külas tegutseva Villatoode OÜ juht Sander Veskimeister. «Toodet saab aianduses kasutada mitmesugusel moel: peamiselt väetisena, samuti multšina ning see tõrjub ka tigusid taimedest eemale.»

Tarbijad kiidavad

Kliendid on tema sõnul seni jaganud kiitust, sest taimed on ellu jäänud ning teodki ei lähe üle villagraanuli. «Kui tigudel on valik, kas minna villagraanuli peale või mujale, valivad nad selle teise variandi,» lisas Veskimeister.

«Esimene aasta läks üle ootuste hästi ning inimesed võtsid selle toote kohe omaks,» sõnas Veskimeister. «Tegemist on täiesti ökoloogilise mahetootega ning eestlased üldiselt armastavad selliseid maalähedasi asju.»

Sander Veskimeister,

Villatoode OÜ juht

«Esimene aasta läks üle ootuste hästi ning inimesed võtsid selle toote kohe omaks.»

Veskimeistri sõnul on kiitust saanud pakendki. «Müüme graanuleid ka suuremates paberkottides viie ja kümne kilo kaupa. Mõni on võtnud korraga näiteks 30 kilo.»

Lambavillast eraldub lagunemise käigus lämmastikku, kaaliumit ja fosforit ning graanul on hea selle poolest, et laguneb aeglaselt. «Hapniku ja niiskuse toimel kestab see protsess sõltuvalt pinnasest kolm kuni kaheksa kuud,» rääkis Veskimeister.

«Tavalise väetiseveega taim küll omastab midagi, kuid suur osa uhutakse alumistesse pinnasekihtidesse ning lõpuks võib see põhjaveeni jõuda,» rääkis Veskimeister. «Graanul tõmbab aga vee sisse ning annab niiskuse koos väetisega aeglaselt välja.»

Teekond ideest tootmiseni

Villatoode OÜ kolmel osanikul hakkas lambavillaväetise mõte idanema eelmise aasta kevadel. Väetisetehase osanik Veiko Raime, kellel on ka väike lambafarm, tõdes tollal, et suur osa lambavillast jääb Eestis kasutult seisma.

Eestis on 65 000 kuni 80 000 lammast: kui igaühelt pügatakse aastas kaks-kolm kilo villa, teeb see kokku vähemalt 160–170 tonni. «Kudujad kasutavad ära hinnanguliselt vaid kuni kolm tonni,» teab Veskimeister. «Vill aga ostetakse põhiliselt lõngana sisse.»

Nii asutatigi ettevõte, mille omanike ringi kuulub ka Räpina paberivabriku endine juht Mihkel Peedimaa. Raime otsis internetist välja, mida maailmas peale lõnga veel lambavillast tehakse. «Meid kõnetas mõte, et puhastamata ja pesemata vill on granuleerituna väärtuslik väetis,» lausus Veskimeister.

Tema sõnul on järgmiseks aastaks juba villa kokku ostetud, samuti on ette toodetud graanuleid. «Kui räägime praegu juba kümnetest tonnidest, siis järgmisel aastal on Eestis toorainet veel omajagu üle. Samas on meile lambavilla müügiks pakkumisi juba tulnud ka Lätist ja Leedust.»

Põlvamaa arenduskeskuse juhataja Lennart Liba sõnul läheb uus toode hästi kokku rohelise Põlvamaa kuvandiga. «See on musternäide tootest, mis mõne silmis võib-olla jääk, teisele väärtuslik tooraine, kolmandale aga õnn, et ta saab selle abil oma tomateid või lilli kasvatada.»

Sander Veskimeister on pärit Tallinnast. «Sellised ettevõtjad otsivad Põlvamaa ise üles, kusjuures kõik viimase aja edulood ongi Põlvamaale tulnud väljastpoolt,» rääkis Liba. «Nad hindavad siinset keskkonda ja olustikku ning panevad siia püsti oma ettevõtte.»

Liba on ka ise hobiaiapidaja, kel väike kasvuhoone. «Usun, et uuel kevadel saavad ka minu tomatid ja lilled aru, mida tähendab villagraanul. Katsetan seda kindlasti.»

Lambavillagraanulid Mää pälvisid Lõuna-Eesti aasta toote tunnustuse, kuna silma jäi toote erilisus, ettevõtte juhtide hulljulgus sellise innovatsiooniga turule tulla ning graanulite kiire ja soe vastuvõtt tarbijate seas.