Polügoon poolitab neli sajandit püsinud küla

Muinsuskaitsjad ei välista, et lisaks Padusepa talule võib keskaegsed või vanemaidki arheoloogilisi leide peituda mujalgi Piisi külas. Foto: Arvo Meeks

Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamise plaan lõikab Antsla vallas sisse rohkem kui paarisaja hektari suurusesse arheoloogiatundlikku alasse, kus asuv pisike Piisi küla on üks vanemaid kirjalikes allikates ära märgitud Lõuna-Eesti külasid. Tõendatult on püsiv asustus seal olnud juba nelisada aastat, tegelikult ilmselt kauemgi.

«Piisi küla on arheoloogiatundlik ala, sest küla on mainitud juba 17. sajandi maarevisjonide käigus,» ütles muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti arheoloogianõunik Anu Lillak. «Lõuna-Eesti külade kohta on see üks vanemaid kirjalikke allikaid.»

Antsla valla koostatava üldplaneeringu kaardil on Piisi arheoloogiatundlik ala välja märgitud Luunja kurki meenutava, 227 hektari suuruse, põhjast lõunasse umbes kaheksa kilomeetri pikkuse ja laiemas kohas kuni 900 meetri paksuse vibaliku maatükina.