Uuring: tulekahjudega on kokku puutunud ligi kolmandik eestimaalasi

8. detsembril läks elumaja põlema Põlva vallas Eoste külas. Majast leiti hukkunu. Foto: Maarius Suviste

Turvafirma G4S uuring näitab, et tulekahjudega on isiklikult kokku puutunud pea iga kolmas eestlane.

Aasta alguses tehtud uuringust selgub, et 32 protsenti peredest ehk ligi 335 000 inimest on tuleõnnetusega isiklikult kokku puutunud, teatas BNS.

Sisekaitseakadeemia lõpetanud Helari Viiart kirjutas oma lõputöös, et kui vaadata Põhjamaade tulekahjude statistikat, siis Eestis oli 2019. aastal miljoni elaniku kohta 32,4 tulesurma, aga Põhjamaades keskmiselt 7,1. See tähendab, et Eestis oli Põhjamaade keskmisest 4,5 korda rohkem tulekahjudes hukkunuid. Eluhoonetes hukkunute arv moodustab 91 protsenti kõigist põlenguohvritest.

Aastatel 2015–2020 hukkus Eestis tulekahjudes kokku 234 inimest. Seega kaotab igal aastal põlengutes elu keskmiselt 39 inimest.

Sel aastal on see näit juba paraku ületatud – nimelt on tänavuse detsembri seisuga aset leidnud ligi 3000 tulekahju, milles hukkus 40 inimest.

Ainuüksi detsembri algus tõi endaga mitu traagilist tuleõnnetust. Setomaa vallas Mikitamäe külas läks põlema kortermaja esimese korruse korter, kust leiti kaks hukkunud meest. Päästeameti andmetel oli põleng puhkenud tükk aega enne selle avastamist – päästjate saabudes oli korteriuks pooleldi ära põlenud ning tuli juba levimas kõrval asuvasse ja ülemisse korterisse. Ülemise korruse paksu suitsu täis korterist leidsid päästjad veel ühe mehe surnukeha. Päästeameti teatel käidi süttinud korteri elanikke tuleohutusalaselt nõustamas 2017. aastast saati. Seal pidi olema suitsuandur, aga öist tulekahju kustutamas käinud päästjad seda ei leidnud.

Päev pärast seda traagilist põlengut süttis elumaja Põlva vallas Eoste külas. Põlengust andis teada möödasõitja, kes märkas eemalt suitsu. Kaheksa minutiga kohale jõudnud päästemeeskond leidis eest lausleekides maja, mille katus ja vahelaed olid juba sisse kukkunud. Hiljem leiti rusudest hukkunu.

Päästeamet on enda koostatud strateegias seadnud eesmärgiks jõuda 2025. aastaks Põhjamaade tasemele – seda nii eluhoonetes puhkenud tulekahjude kui ka vingumürgitusse surnud inimeste arvus.

Päästeameti sel sügisel tehtud uuringust selgus, et suitsuanduri osakaal kodudes on vähenenud 95 protsendilt 87-le. Inimestele vingugaasist ja selle ohtlikkusest rääkimine on aga olukorda mõneti parandanud: tahkeküttel kütteseadme või gaasikatlaga kodudes on vingugaasianduri olemasolu selle aasta seisuga tõusnud 46 protsendilt 71 protsendile.

Ka G4S-i uuringu järgi on vinguandureid kodudes aasta-aastalt aina rohkem ning teadlikkus selle mürgise gaasi ohtlikkusest paranenud.

Samas on endiselt suur hulk inimesi, kellel andurit pole ja kes ekslikult arvavad, et vingugaasi on võimalik lõhna järgi ära tunda.