Kohalikud omavalitsused otsivad aktiivselt energiasäästu võimalusi
19. detsember 2022, 13:00
Rahandusministeeriumi värske küsitluse tulemusel selgus, et hüppeliselt kasvanud energiahinnad on tekitanud kohalikele omavalitsustele (KOV) oluliselt suuremad väljaminekud, kui nad on oma eelarvetesse planeerinud.
Selle tõttu otsib suurem osa Eesti linnasid ja valdu kokkuhoiukohti kütte ja elektri säästmiseks.
«Kõige enam, 40 protsenti, on muutusi läbi viidud tänavavalgustuse piiramises. Vastanutest 71,4 protsenti toimetulevaid omavalitsusi on seda juba rakendanud, seevastu tulukates omavalitsustes on tänavavalgustust piiranud 36,6 protsenti omavalitsusi. Tänavavalgustust piiratakse ajaliselt, näiteks lülitatakse lambid välja südaööst kuni hommikul kella kuueni, selgub rahandusministeeriumi oktoobris läbiviidud küsitluse tulemustest,» kirjutab analüüsi läbi viinud rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise peaspetsialist Piret Zahkna ministeeriumi blogis.
Samuti vähendatakse valgustust, keerates iga teine lamp välja või piiratakse valgustust kuni 75-protsendise hämardamisega. Küsitlusest ei selgunud, kui paljudel omavalitsustel oli tänavavalgustus üle viidud LED süsteemile. Üks omavalitsus tõi Zahkna sõnul välja, et kogu tänavavalgustuse süsteemist on renoveeritud 60 protsenti, mis on toonud võrreldes eelmise perioodiga energiasäästu 30 protsenti. Teine omavalitsus, kus kogu süsteem oli uuendatud, märkis aga, et varasemalt andis LED valgustus kokkuhoidu 1,5 kuni 2 korda, kuid sel aastal on hindade kallinemise tõttu kulud kasvanud võrreldes eelmise perioodiga kaks kuni kolm korda.
Ka kaugtöö rakendamine on omavalitsustes pigem tavapärane, kuid vastustest selgub, et see on vähem seotud energiakulude kokkuhoiuga. Seevastu on omavalitsusi, kes seda ei rakenda ega plaani, kuna see toob töötajatele kaasa täiendavat kulu, või puuduvad selleks võimalused, näiteks sobiv internetiühendus. Kaugtööd on rakendanud juba 31 protsenti omavalitsusi ning sama palju plaanib seda teha täiendavalt. Lisaks on omavalitsusi, kes kaaluvad ka reedesed koolipäevad muuta kaugõppe päevadeks.
Küsitlusest selgub, et tulevaste energiakulude kokkuhoiuplaanides on peamiselt kolm põhivalikut: teenuste hindade tõstmine, hoonete ja muu taristu muutmine energiatõhusamaks ning hoonetes temperatuuri alandamine. Teenuste hindasid on juba korrigeerinud ülespoole 15 protsenti vastanutest, sealhulgas on hinda tõstnud 25 protsenti vastanud toimetulevatest omavalitsustest ning 5,9 protsenti tulukatest omavalitsustest. Hindade korrigeerimist plaanivad küsitluse kohaselt 63,6 protsenti omavalitsusi. Hindade tõusu kohta pole omavalitsused olulist selgitust jaganud, kuid suure tõenäosusega vaadatakse üle kõik hinnad lisaks rentidele ja saunateenustele.
Avalikes hoonetes on temperatuuri reguleerinud madalamaks juba 16,3 protsenti KOV-idest ning seda plaanib teha 58,2 protsenti vastanutest. Energiasäästu eesmärgil on omavalitsused asutuste temperatuure langendatud miinimumnõuetele, lülitanud ventilatsioonid ööseks välja või lülitavad selle ümber ökonoomsemale režiimile. Samamoodi tehakse ka soojaveeboileritega, vähendatud on saunade tööaega või lülitatud need täiesti välja, samas ujulate kasutamist on piiratud või lausa suletud. Kaalutud on ka spordihoonete ja kultuurimajade sulgemist ning muude inventaride ja õppevahendite ostmise lükkamist tulevikku.
Kokkuhoiu meetmete küsitlusest selgus ka arusaam, mida omavalitsused ei plaani teha. Näiteks püüab 89,2 protsenti omavalitsusi säilitada ühistranspordi teenuse samas mahus nagu enne. Siinkohal võib antud vastus küsitluse läbiviija hinnangul olla veidi üle hinnatud, kuna on omavalitsusi, kes ei paku ise ühistranspordi teenust ning ka nende vastused sisalduvad vastusevariandi "ei plaani" hulgas. Omavalitsused ise on öelnud, et ühistransporti ei saa piirata, kuna kasutajate arv on kasvav ning ühistranspordiga korraldatakse muu hulgas ära ka õpilaste koolitransport. Peamiselt kaaluvad ühistranspordi optimeerimist 9,1 protsenti keskus-, tagamaalisi ja toimetulemavaid omavalitsusi.