Tiit Loim: varjud jalgpalli taga

Tiit Loim Foto: Paul Poderat

Viimasel ajal jalgpallikauge inimesena tuleb siiski tunnistada, et maailmameistrivõistluste finaal oli äärmiselt põnev. Teistmoodi kõneainet pakub paraku aga suurvõistluse ja rahvusvahelise jalgpalliföderatsiooni FIFA organisatoorne pool.

Nii FIFAt kui Katari saamist tänavuse MMi korraldajamaaks on saatnud mitmesugused mured ja skandaalid. Nende ulatusest annab aimu ka Netflixis nähtav dokumentaalsari «FIFA Uncovered».

Veidi lihtsustavalt refereerides selgub, et FIFA on aastakümneid toiminud kui vildakas ja korruptiivne seltskond, kelle tegevuse üle justkui kellelgi märkimisväärset kontrolli ei olnud. Kuidas muidu oleks võimalik, et teatava jalgpalliliidu häälte saamiseks FIFA suurte otsuste tegemisel tuleb teatavatele isikutele miljoneid dollareid maksta ja otsus sünnibki kindlal viisil.

Nii vähemasti leidis aset üks 2015. aasta korruptsiooniskandaali käigus tõendatud intsident, kus Lõuna-Aafrika Vabariigist (LAV) jõudis 10 miljonit dollarit Põhja-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Kariibi piirkonna jalgpalliliidu CONCACAFi toonase juhi Jack Warneri kontrollitud kontodele. Mõjuvõimas Warner aitas seejärel kaasa, et LAV saaks 2010. aasta MMi korraldamise õiguse. Teistegi oluliste hääletuste puhul olevat omanikke vahetanud pruunid rahaümbrikud, organisatsiooni juhtfiguurid nautisid samal ajal luksuslikku elu.

MMi võit toob Argentina jalgpalli alaliidule üle 50 miljoni euro. Tahaks loota, et see kõik ka jalgpalluriteni jõuab.

Kui 2022. aasta MMi korraldamise õiguse sai Katar, olid paljud šokis, kuna USA kandidatuuri peeti muu hulgas sealse hea taristu tõttu tugevaimaks. Ühest küljest tundub tore, kui FIFA tegeleb piirkondadega üle maailma, aga pahameele põhjus oli kahtlus, et Katar ostis endale korraldusõiguse.

Loosung ütleb, et sport ja poliitika tuleks lahus hoida, aga suurte rahasummade puhul kipub see keerukaks osutuma. Sellest ka mõiste «spordipesu», kus inimõigusi rikkuvatel riikidel on võimalik spordi abil oma mainet parandada. Katari puhul on juttu olnud sellest, et jalgpalli MMi taristu ehitasid kehvades tingimustes võõrtöölised, kellest tuhanded hukkusid. Sealsed võimud eitasid seda pikalt, hiljuti üks kõrge ametnik aga juba tunnistas kuni viiesaja töölise hukkumist.

MMi võit toob Argentina jalgpalli alaliidule üle 50 miljoni euro. Tahaks loota, et nüüdseks on asjad nii kaugel, et see kõik ka jalgpalluriteni jõuab.