Riik suunab maapiirkondade arendamiseks 84 miljonit eurot

Maapiirkondadesse suunatakse ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamiseks 84 miljonit eurot. Foto: Elmo Riig

Riigihalduse minister Riina Solmani määrusega suunatakse maapiirkondadesse ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamiseks 84 miljonit eurot. 

Toetusega soovitakse vähendada piirkondade ebavõrdsust ning kaasa aidata Eesti terviklikumale regionaalsele arengule.

Tegemist on lähiaastate suurima regionaalpoliitika meetmega, mida piirkonnad saavad enda majandusarengu kiirendamiseks kasutada, teatas rahandusministeerium.

«Paraku on see juba pikemat aega nii, et elu- ja töökeskkond on kõige atraktiivsem meie suuremate linnade ümbruses ja Harjumaal. Selle tagajärjel kannatavad maapiirkonnad, mis oma imelise looduskeskkonnaga oleksid küll paljude perede jaoks väga meelepärased kodupaigad, ent kust peamiselt võimaluste puuduse tõttu siiski ära kolitakse,» nentis riigihalduse minister Riina Solman ning toonitas, et Eesti peab olema tervikuna atraktiivne elamispaik.

Toetatavad tegevused on näiteks tööstusalade arendamine, ettevõtlusvõrgustike, tootearenduskeskuste ja inkubaatorite käivitamine, regionaalsete kompetentsikeskuste ja klastrite arendamine, ettevõtlikkuse ja kaugtöö edendamine, maakonnaüleste avalike teenuste võrgustike käivitamine ja muud maakonna arengustrateegias kavandatud tegevused. Oodatud on mõjusad, mitme osapoole koostööprojektid. Eriti oodatud on avaliku sektori koostööprojektid ettevõtjatega, et muuta ettevõtluskeskkond senisest atraktiivsemaks ning luua piirkonda rohkem kõrgepalgalisi töökohti.

Toetuse sihtpiirkonnaks on kogu Eesti väljaspool Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda. Taotlema on oodatud sihtasutused, mittetulundusühingud, maakondlikud arendusorganisatsioonid, sihtpiirkonnas tegutsevad avalik-õiguslikud ülikoolid või kutsehariduskeskused. Lisaks Saaremaa ja Hiiumaa vallad, kes täidavad ka maakondlikke arendusülesandeid. Projektipartneritena on oodatud aktiivselt osalema ja rahaliselt panustama lisaks ka äriühingud ja kohalikud omavalitsuse üksused.

Tegevuste valiku puhul lähtutakse igas maakonnas kokku lepitud arendustegevustest, mis kajastuvad uuendamisel olevates maakonna arengustrateegiate tegevuskavades. Toetuse saajad peaksid oma tegevused suunama kõige olulisemate maakonna arengustrateegiast tulenevatele probleemide lahendamisele ning tulemuste saavutamiseks kombineerima eri tüüpi tegevusi ning kaasama vajalikud partnerid.

Taotlusvooru plaanib Riigi Tugiteenuste Keskus avada 2023. aasta esimeses kvartalis. Kokku avatakse perioodi jooksul kaks taotlusvooru, mis annab enam ajalist paindlikkust projektide esitamiseks.

Toetusskeemi rahastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist.