GALERII JA VIDEO Muusika- ja valgusetendused tõid Leigole preemia

Tomi Saluveer
, reporter
Copy

Lõuna-Eesti Postimees andis tänavu esimest korda välja auhinna ettevõtjale, kes on silmapaistev kohaliku kultuuri ja kogukonna toetaja ning aitab kodukandis kultuuri luua. Aastatepikkuse töö ja panuse eest nii Lõuna-Eesti kui ka üleriigilisse kultuuri vääris tiitlit FIE Leigo Talu ja Tõnu Tamm.

Kultuuritoetaja tiitli andis Leigo talus üle Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja Sirli Homuha ning Euroopa kultuuripealinn 2024 auhinna ajalehe koostööpartneri SA Tartu 2024 juhatuse liige Kuldar Leis. Tänusündmusel osalesid ka Otepää vallavanem Jaanus Barkala ning Valgamaa arenguagentuuri juhatuse liige Anneli Kattai.

Maastikud pluss muusika

«Olen noorusest peale palju matkanud, enamasti inimestest eemale kõnnumaale, ning oma matkadest ka filme teinud,» kirjeldas Leigo peremees Tõnu Tamm Järvemuusika festivali idee arengut. «Tasapisi kasvas tunne, et mulle on reisidel kõige suurem elamus maastikud.»

Reisid viisid Tamme enamasti linnadest mööda, Kamtšatka poolsaareni välja. «Ühendasin selle ilu, mida reisidel sain, kodus plaatidelt ilusa muusika kuulamisega,» lisas ta. «Nii tekkis mõte, et võiksin ka päriselt siduda naturaalset maastikuelamust elava muusikaga.»

«Nii see mõte arenes, kui Leigole tulime, ümberringi laiuvale kaunile maastikule esimese järve rajasime ning järvel aeg-ajalt õhtuti plokkflööti mängisin ja see metsadest kaunilt vastu kõlas,» rääkis Tamm. «Tuli mõte viia Leigol ellu ammune idee kuulata suurt ja elavat muusikat vabas looduses.»

Tamme sõnul leiduski muusikuid, kes ideest kohe kinni võtsid, ning 1998. aastal andis vaskpilliansambel Tallinn Brass Leigo järvel esimese kontserdi. Sellele järgnes juba Vanemuise sümfooniaorkester ning 2001. aastal täitus unistus, kui Leigol esines OIari Eltsi käe all ERSO.

Kõrgkultuuri lipulaev

Jaanus Barkala sõnul on Leigost saanud Otepää valla üks tuntumaid kaubamärke. «Inimesed üle Eesti ja ka välismaalt teavad Leigot,» kinnitas vallajuht. «Kuigi Otepää on tuntud oma spordivõistlustega, on vald tuntud ka kõrgkultuuri poolest ning Leigo veab seda lipulaevana,» ütles Barkala.

«Olen seal mitmel korral käinud ning alati on sellest head ja soojad mälestused,» rääkis pikaaegne omavalitsusjuht. «Olen alati imestanud nende pere töökust, kuidas nad kõigepealt innukalt ideed välja mõtlevad ning need koduste vahenditega ja mõnusalt teostavad. Ning kuidas see ettevõtmine on elus püsinud.»

Barkala sõnul peab ettevõtmiseks olema tahtmist, pealehakkamist ja ideid, samuti toetajaid ja häid sõpru, kes abiks käivad. «Loodame, et see traditsioon areneb veelgi edasi ning toob piirkonda välisturiste, kes oskavad hinnata siinset kultuuri, head muusikat ja loodust. Ainult need, kes on kohal käinud, teavad, milline melu ja elamus see on. Televisioon seda edasi anda ei suuda.»

Anneli Kattai sõnul on Leigo kuvand väga hea ning see on ainulaadne, et tuuakse klassikaline muusika metsade ja järvede vahele ning selle juurde käib ka valgusmäng. «Selline sündmus toob kasu kõigile piirkonna ettevõtjatele,» sõnas Kattai. «See ring on palju suurem, kui oskaksime arvata. Järvemuusika toob kokku palju inimesi, kes külastavad mitte ainul Leigot, vaid söövad-joovad ning majutuvad ka piirkonna teiste ettevõtjate juures.»

Kuldar Leisi sõnul jäi Leigo tiitli väljaandmisel silma kui paik, kus pikka aega kultuurielu rikastatud. «Leigo on näidanud mitmekümne aasta jooksul klassikalise muusika sõpradele tuld ja muusikat ning aidanud kaasa, et Lõuna-Eestis kultuurialane tegevus edeneks,» sõnas ta.

Traditsioon jätkub

Kui Järvemuusika festivali ei peaks järgmisel aastal mingil põhjusel toimuma, siis ülejärgmisel, kui Lõuna-Eesti on koos Tartuga Euroopa kultuuripealinn, on see muusikasündmus Leisi kinnitusel kindlasti kavas. «Sel juhul tähistaks Järvemuusika oma 25 aasta juubelit,» lisas Leis. «Kutsun juba praegu inimesi 2024. aastal Leigole.»

Ka peremees Tõnu Tamm kinnitas, et Järvemuusikaga kindlasti jätkatakse, kuid millal ja millisel kujul, seda näitab aeg.

Sel suvel osales festivali korraldamisel Järvide perekond. «See oligi Järvide ettepanek, et kontsert sel aastal üldse teha,» meenutas Tamm lõppema hakkavat aastat. «See oli väga ilus kontsert, mille kava koostasid Järvid ise. Kokku tuli muusikute suguvõsast koos väikeste lastega kohale 24 Järvit. Oli vaikne ning soe suveõhtu ning kõik läks korda, ka publikut oli piisavalt.»

Järvemuusika festivali korraldamisega tegeleb peremehe sõnul praegu peamiselt tütar Tiiu Tamm. «Põhitöö ongi korraldustöö, see on raske ja keerukas ning käiks mulle juba ammu üle jõu – ega ma oskakski seda enam praegusel ajal teha,» tõdes Tamm. «Tütar teeb selle ränga töö ära, minule jääb meeldiv osa: tegelen maastiku kujundamise ja tuleetendusega. See on ilus hobi ja eneseteostus.»

Tagasi üles