Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas reedel väeosa 104. aastapäeva rivistusega Taara linnakus, kus meenutati pataljoni ajalugu ja tunnustati parimaid teenistujaid. Aastapäeva tähistamine jätkus pataljoni ajalooliste kohtade külastamisega.
Kuperjanovlased tähistasid pataljoni 104. aastapäeva
Aastapäeva tähistamine algas rivistusega kaitseväe Taara linnakus Võrus, kus parimatele teenistujatele anti kätte ergutused ning ühiselt söödi pidulikku jõululõunat. Seejärel suundusid pataljoni esindajad Tartu Raadi kalmistule, et asetada pärg Julius Kuperjanovi hauale ning Puurmani mõisa, kus asetati partisanide salga auks mälestusküünal.
Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Jaan Kesseli sõnul on pataljonil väärikas ja silmapaistev roll Eesti sõjaajaloos, mille ajalugu on kirjutatud üksuses teeninud meeste higi ja verega. „Väärikas ajalugu kohustab tänaseid Kuperjanovlasi olema oma meelsuses ja tegudes allüksuse nime väärilised. Vaadates täna oma riiki ja allüksust teenivaid mehi ja naisi, ei ole kahtlust, et oleme valmis sama kindlameelselt kaitsma oma riiki nagu on teinud seda meie eelkäijad!“ ütles kolonelleitnant Kessel.
Käesolev aasta on Kuperjanovi jalaväepataljonile olnud edukas ning ajateenijate väljaõpe on möödunud plaanipäraselt. Aastat jääb iseloomustama suurõppus Siil, mis kaasas kõiki tegevväelasi, ajateenijaid ning reservväelasi.
Kuperjanovi jalaväepataljon loodi 23. detsembril 1918 Puurmanni mõisas, kui pataljoni asutaja leitnant Julius Kuperjanov sai 2. diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt loa moodustada partisanide salk. Peatselt kasvas üksus vabatahtlike juurdevoolu tõttu pataljoni suuruseks ning nimetati pärast leitnant Kuperjanovi surma tema auks Kuperjanovi partisanide pataljoniks.
Tänasel päeval on Kuperjanovi jalaväepataljon kaitseväe üks suurimaid rahuaegseid üksuseid, mis õpetab välja 2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvaid reservüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.