Lõuna-Eesti Postimees andis tänavu koostöös Coop Pangaga esimest korda välja auhinna ettevõtjale, kes on silma paistnud kohaliku elu edendajana. Tiitli andis üle Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja Sirli Homuha.
VIDEO JA GALERII ⟩ Kütioru suusakeskus võttis vastu kohaliku elu edendaja auhinna
Tiitli väärinud Kütioru Puhkekeskuse OÜ puhul koondusid kogukonna ettevõtted piirkonnale olulise teenuse taastamiseks.
«Kütioru puhkekeskus pandi ligi neli aastat tagasi müüki – endine omanik oli siin 30 aastat tegutsenud ega jõudnud enam edasi toimetada,» meenutas Eesti suurimas ürgorus asuva suusakeskuse taastamist selle juht Imre Viilukas. «Saime kokku kümnest Võrumaa ettevõtjast koosneva pundi ning panime keskuse taas käima.»
Viilukas sõnul külastas suusakeskust eelmisel aastal kolme kuuga ligikaudu 15 tuhat suusahuvilist. «Kui suvel on Võrumaal esikohal Munamäe torn, mida külastab aastas 20-30 tuhat külastajat, siis talvel pole kellelgi midagi Kütiorule vastu panna,» tõdes ta. «Oleme talvekuudel külastajate arvult esikohal.» Keskus pürib Lõuna-Eesti üheks atraktiivseimaks turismi sihtpunktiks.
Praegu on looduskaunis kohas asuva suusakeskuse nõlvad taas kunstlumega kaetud ning talverõõmude nautijatele avatud. Viilukase sõnul sõidutab suusatajaid alanud hooajal mäe otsa uus võimas T-kujuliste postidega suusalift, mis koosneb kahest tõstukist.
Omanikud on kuue suusanõlvaga puhkekeskust viimastel aastatel jõudsalt arendanud. Uus on ka keskuse valgustussüsteem: mäe peal on kokku 26 posti ligikaudu 70 prožektoriga. Maa alla on seejuures paigaldatud neli-viis kilomeetrit uut elektrikaablit, lumekahurite jaoks aga uued veetrassid. Tiigi ääres renoveeriti saunamajad.
«See on Võru maakonna jaoks väga oluline, et grupp siinseid ettevõtjaid panid seljad kokku ja päästsid legendaarse Kütioru puhkekeskuse,» lausus Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. «See avab külastajatele uusi perspektiive – nüüd on võimalik tulla siia puhkama ja suusatama. Kütioru suusakeskus on Eestis ainulaadne.»
«Võrumaa arenduskeskus saab ettevõtteid toetada laiemalt piirkonna turundusega, hoides maakonda pildis kui atraktiivset turismikohta,» sõnas Toots. «Samuti saame ettevõtjatele vahendada erinevaid abiprogramme ning olla abiks nõu ja jõuga, kui selle järele peaks vajadus olema.»
Võru maakonna kuvandiks on Tootsi sõnul orgude ja mägedega kaunis loodus. «Kui siitsamast Kütioru mäestki alla vaadata, siis on näha, kui kõrged mäed meil maakonnas on,» lausus Toots. «Tähtis on ka see, et omanikud pakuvad kooliõpilastele võimaluse tulla suusakeskusesse soodsalt suusatama ning saama suusatamise algõpet.»
Laste suusaõppe projekt toimub tänavu juba kolmandat aastat. «Lapsed saavad koolist vaba päeva, mille veedavad suuskadel,» rääkis Viilukas. «Kõigepealt toimub infotund, siis jagame varustuse ning õpetame pidurdamist. Seejärel saavad nad juba ise tõstukiga üles sõita ja pidurdamist harjutada. Lõunasöögi järel on lastel võimalus veel paar tundi iseseisvalt mäe peal veeta.»
«Tegime koolidele soodsa hinna ja lisaks toetavad ka omavalitsused, tasudes poole kuludest,» rääkis Viilukas. Eelmisel aastal käis nõlvadel harjutamas 2200 õpilast. Sama programm läheb taas lahti jaanuari alguses.
Võru vallavanema Kalmer Puusepa sõnul on vald toetanud Kütioru ettevõtmist algusest peale. «Meie jaoks on oluline, et projekti kaasatud koolid saavad käia mäesuusatamise tundides,» lausus ta. «Suusaõpe toob mäele lapsed, kes võtavad omakorda kaasa vanemad.»
Kütioru Puhkekeskuse OÜ omanikeringi kuulub kümme osanikku. «See oli minu idee selline Võrumaa ettevõtjate punt kokku ajada, sest sellist hullust poleks olnud võimalik üksi ellu viia,» tunnistas Viilukas. «Kokku jõudsimegi rääkida 13–14 inimesega, kellest kümnele see mõte kohe meeldis.»
Osanikuks saamise eeldus oli seegi, et alguses tuleb teha investeeringuid ning selleks peab olema raha. «Meil käib juba neljandat aastat nii-öelda kübararing, mille käigus seda keskuse edendamiseks kogume,» tõdes Viilukas. «Vaatasime ringi sellise mõttega, et kaasatud oleks eri tegevusalade inimesed: meil on insenerid, teede-ehitaja, toitlustaja, elektrik, kinnisvaraspetsialist... Nüüd võib seda punti nimetada juba sõpruskonnaks.»
Praegu läheb kogu raha investeeringutele. «Kuigi ettevõte teenis eelmisel aastal korraliku kasumi, panime oma raha ikkagi juurde. Oleme aastas kulutanud 300 000 kuni 400 000 eurot, ainuüksi uus suusalift läks maksma 200 000.»
Keskus rendib välja 150 paari suuski, samuti laenutatakse lumelaudu. «Uuendame varustust kogu aeg,» lisas Viilukas. Majutuskohti on 26. Kui mägi on avatud, mahub kohvikusse sööma 60 inimest. Keskus on avatud kuuel päeval nädalas.
«Meie puhul on eriline see, et külastajad ise teevad suusamäele reklaami,» rääkis eestvedaja turundustööst. Mäel tehtud pilte jagatakse tema sõnul ühismeedias. «Kui tavaliselt utsitavad täiskasvanud lapsi liikuma, siis suusakeskuse puhul käivad lapsed vanematele peale.»