Lumi ja jää võivad kaasa tuua tuhandetesse eurodesse ulatuva kahju

LEPM
Copy
Lume koristamine katuselt
Lume koristamine katuselt Foto: Elmo Riig

Kuna tujukas talv toob kaasa külmakraadide vaheldumise kerge plussiga, lumi hakkab sulama ja märjad teed jäätuvad, tuletab Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) kõigile kinnistuomanikele meelde, et üleliigne lumi, purikad ja jää tuleb katuselt eemaldada ning hoolitseda libedusetõrje eest nii kinnistul kui piirnevatel kõnniteedel.

«Märg ja raske sulalumekiht võib katusele saatuslikuks saada, seega tuleb katus hoida üleliigsest lumest vaba. Kõige hullemad ongi ilmad, kus kerged plusskraadid külmaga vahelduvad ning näiteks majaesised kõnniteed muutuvad paari tunniga ülimalt libedaks,» nendib EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Tema sõnul kipub aga olema pigem nii, et lume, jääpurikate ja libedusetõrjesse suhtuvad leigelt nii korteriomanikud kui ka väheteadlikumad ühistujuhid. «Arvatakse, et meie maja juures pole ju kunagi midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd. Mõne maja juures on ohtlik koht küll lindiga piiratud, aga piiramine ei vabasta omanikke vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest.»

Ta rõhutab, et olukord on siiski väga tõsine – libeduse ning katuselt langenud lume ja jää tõttu toimunud õnnetused on varasemalt kohtusse jõudnud ning summad, mis ohvritele maksta tuleb, on olnud suured. Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi kaasa veel ühe väga olulise muudatuse: seaduse kohaselt kehtib korteriomandist tuleneva nõude korral korteriomanike ühine vastutus. «Näiteks lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu toimunud õnnetuse korral vastutab korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud,» selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

«Seadus ütleb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu,» märkis Mardi. «Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks.»

EKÜL õigusosakonna juhataja juhib ka tähelepanu, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning nõuda seejärel korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist nõuda. «Soovitaksin ühistujuhtidel hoolikas olla, korteriomanike muredesse tõsiselt suhtuda ja vajalikud tööd maja juures ühistu poolt ära korraldada, sest ühistul peaks olema siiski tehtud töödest terviklik ülevaade,» nendib Mardi.

«Kuid loomulikult tuleks ka korteriomanikel olla hoolas, ohuolukordi märgata, ühistu juhatust või haldurit koheselt teavitada, mitte käed rüpes oodata, et keegi teine sellega tegelema hakkaks. Korteriühistu koosneb ju korteriomanikest.»

Märksõnad

Tagasi üles