Kuidas hoida kodud tuleohutud?

Suitsuandur. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Eestis on sel aastal hukkunud tulekahjudes 48 inimest, neli neist Võrumaal ja kaks Põlvamaal. Tulesurmadest kolmandik on olnud seotud suitsetamisega. Ometi aitavad tuleõnnetusi ära hoida lihtsad reeglid.

On oluline, et laes oleks suitsuandur ning küttekolletega elamistes ka vinguandur. Kindlasti tuleb pühkida korsten, puhastada lõõrid ja veenduda, et küttekeha oleks terve. Vajadusel tuleb parandada praod või augud pliidi või ahju vuukides. Kõige kindlam on lasta teha need tööd korstnapühkijal ja pottsepal.

Kui need tööd tehtud, tuleb veenduda, et ahjusuu all oleks metallist plaat – see väldib söe välja kukkumisel tuleohtu. Kütmisel tuleb hoida siiber täielikult lahti ning mitte liiga palju kütta. Ahju seinad ei tohi minna kuumaks kütmise ajal, vaid pärast siibri sulgemist. Vastasel juhul on tegemist ülekütmisega, mis vähendab ahju eluiga ja võib põhjustada tuleohtu. Ohutuks kütmiseks tuleb täita mitte rohkem kui kaks kolmandikku küttekoldest, et jätkuks õhku kvaliteetseks põlemiseks – muidu hakkab tekkima suits. Siibrit ei tohi sulgeda enne süte kustumist!

Lõuna-Eestis suitsetab umbes viiendik inimesi. Energiakriisist tingitud kõrged küttehinnad võivad küll panna soovima mitte suitsetada avatud aknal või rõdul, et mitte elamist jahutada, kuid see ei tohi olla kokkuhoiukoht. Muidugi oleks kõige mõistlikum jätta suitsetamine sootuks maha.

Toas suitsetaja on ohtlik endale ja teistele. Sestap tasub nii enda kui naabrite ohutuse pärast mõelda pigem suitsu- ja põlemisvabadele tubakatoodetele.

Olemas on ka süttimiskindel voodipesu, mida võiks soovitada toas suitsetajale. Päästjad on sellist voodipesu riskigrupi inimestele jaganud ning nende kogemusel on see ka päästnud elu.

Kõik inimesed ei tule oma kodu ja harjumuste tuleohutuks muutmisega ise toime. Memmeke või taadike ilmselt ei oska oma tulekollet parandada. Samuti ei suuda pea terve elu sigarette tõmmanud eakas härra hinnata päriselt riske, mis kaasnevad toas suitsetamisega. Seetõttu on tähtis, et märkaksime abivajajat, vajadusel sekkuksime või otsiksime abi omavalitsuse sotsiaalosakonnast või kohalikult päästekomandolt.