Spordiaasta Tähed 2022 ⟩ Tublid lõunaeestlased pälvisid mitu auhinda

Spordiaasta tähtede auhinnagalal pälvis Eestimaa Spordihing 2022 tiitli võrumaalane Väino Marjak. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti olümpiakomitee auhinnagalal «Spordiaasta tähed 2022» pälvisid lõunaeestlased mitu auhinda.

Eelmisel reedel pealinnas peetud tunnustusüritusel pälvis Eestimaa spordihing 2022 tiitli puuetega inimeste aitaja, võrumaalane Väino Marjak (74). Võrumaa puuetega inimeste koja juhatuse liige on aastaid korraldanud invaspordi üritusi. Tema südameasi on nii Võrumaa kui kogu Lõuna-Eesti invasport ja liikumispuudega inimeste kaasamine.

«Mul on suur au siin seista, hea Eesti spordirahvas,» ütles ta tänukõnes. «Siia sõites mõtlesin möödunud aastatele, mida oleme korda saatnud. See on juba üle 20 aasta tagasi, kui seda tegevust alustasime.»

Rõuge vallas Püssä külas elav Marjak tänas abikaasat, kelle toel saab ta seda tööd teha. Samuti kõiki, kes on neid abistanud. «Oleme elus ja püüame asja viia edasi! Elame veel!»

Auhind lagunes ära

Spordihing tunnistas Lõuna-Eesti Postimehele, et tiitel tuli suure üllatusena. «On hea meel, et meie tegevust on märgatud – peale tervete sportlaste on ka puuetega inimesed, kes sporti teevad, ning on ka nendega tegelevad inimesed,» lausus Võru invaspordi klubi eestvedaja.

Miks just tema tiitli sai, ta öelda ei osanud. «Kes mind sinna konkursile esitasid, eks nemad oskavad öelda. Kes aga esitas, seda täpselt ei tea – kõik vastavad umbmääraselt,» muigas Marjak.

Gala kohta ütles ta, et see oli võimas. «Vägev kogemus lihtinimesele. Kui läksin auhinda vastu võtma, oli terve saal, kus istus tuhat inimest, hiirvaikne. Ja president ka veel saalis ning mina pean kõnet pidama. Lisaks televaatajad. See oli ikkagi... Alles pärast hakkasin mõtlema.... Muidugi hakkas hääl värisema,» kõneles ta. «Nii palju prominente ei ole varem nii lähedalt näinud. Olümpiavõitjad, medaliomanikud, palju kuulsusi oli. Ja president läks mööda ja surus kätt.»

Paraku lagunes tal kohapeal auhind ära. «Hakkasime ära minema, võtsin klaasist auhinna kätte ja läks laiali. Lubati korda teha ja järele saata,» lisas Marjak.

Uue aasta väljakutsetest rääkides mainis ta, et vabatahtlikku tegevust tuleb jätkata. «Nii kaua kui jaksu ja tervist on. Meie seltskond on üsna väärikas eas. Aktiivseid tegijad on üle paarikümne. Kui tavaliselt on MTÜs põhiliselt naised, siis meil mehed. Kolm naist on ka,» rääkis spordihing. «Ise löön tegemistes kaasa. See ongi põhiline: kui ise oled ees, on teised kannul. Meil on mõnus seltskond.»

Teist aastat järjest suurel laval

Aasta parasportlaseks kuulutati taas valgalasest kergejõustiklane Tanel Visnap. «Mul on väga suur au siin teie ees seista – teist aastat järjest aasta meesparasportlasena. Kui võtta aasta kokku ühe sõnaga, siis see sõnaks oleks katsumusterohke,» ütles ta tänukõnes.

«Tahan kõigepealt tänada elukaaslast, pere, sugulasi. Samuti Eesti Paralümpiakomiteed, kurtide spordiliitu, kergejõustiku liitu, Valga valda, enda spordiklubi Maret-Sport eesotsas Riho Meriga,» lausus Visnap.

«Veel tahan tänada oma treenerit Raimond Lutsu ja onu Taavi Visnapit, kes oli nõus Brasiiliasse kurtide olümpiamängudele massöörina kaasa tulema. Teieta ma poleks suutnud hüpata kaugust ligi 7,50 meetrit. Aitäh!» tänas Visnap. Paralümpiakomitee valis tema juhendaja Raimond Lutsu aasta treeneriks.

«Aasta parasportlase tiitel on tore saavutus, aga pole eesmärk omaette,» ütles Tanel Visnap Lõuna-Eesti Postimehele. «Mul on näiteks eesmärk alistada talvel 60 meetri jooksus 6,8 sekundi piiri ning 200 meetris joosta jälle alla 22 sekundi.»

Ka on plaanis valmistuda augustikuisteks kurtide Euroopa meistrivõistlusteks Poolas. Kuna sportlikult on aasta vaiksem, keskendub ta magistritööle. Olulisemad võistlused on Visnapil tulemas aastatel 2024, mil Taipeis toimub kurtide MM, ning 2025, kui Tokyos on kurtide olümpia.

Spordisõbralik õpetaja Põlvas

Eesti koolispordi liidu välja antava aasta spordisõbralikuma õpetaja tiitliga pärjati galal Põlva kooli kehalise kasvatuse õpetaja Ulvi Musting. Tunnustuse andis üle koolispordi liidu president, olümpiavõitja Gerd Kanter. Tema sõnul on auhinna eesmärk tunnustada õpetajaid, kes võtnud südameasjaks propageerida koolisporti ja liikumisharrastust laste hulgas.

Koolispordi liidu teatel tuntakse Mustingut õiglase, kohusetundliku, tööka ja loovana, lastele alati arusaadavaid selgitusi jagavat ja head nalja viskava õpetajana.

Kolleegid on iseloomustanud Mustingut kui loovat ja sihikindlat naist, kes ei jäta jonni enne, kui kõik õpilased asja selgeks saanud. Musting kasutab olemasolevaid vahendeid loovalt ning leiab võimalused tund mitmekesiselt läbi viia. Ta motiveerib oskuslikult õpilasi enesearendamisele, valdab suurepäraselt kujundavat hindamist ning leiab parimad meetodid eri tasemega õpilaste kaasamiseks, teatas koolispordi liit.

Galal tunnustati ka parimaid spordiklubisid, kelle valisid välja maakondlikud spordiliidud. Põlvamaa parim on Eesti tõukerattaliit, Valgamaal spordiklubi Maret-Sport ja Võrumaal Värska orienteerumisklubi Peko.

Sportliku kohaliku omavalitsuse konkursi võitis aga Võru linn.

Aasta parasportlane Tanel Visnap.

Mihkel Maripuu